Vähemalt 10 000 sammu päevas hoiab keha ja vaimu virgena

„Selleks, et olla energiline ja püsida heas vormis, piisab, kui kõndida päeva jooksul mõõdukas tempos umbes 10 000 sammu,” kinnitab MTÜ Spordiklubi Liikumine treener Kätrin Karu. Nii saadakse südamele ja kogu kehale hädavajalik kehaline koormus, mis on vajalik selleks, et ergutada organismi, hoida immuunsüsteem tugev ning vaim värske. Need sammud ei pea kogunema üksnes intensiivse treeninguga, vaid ennekõike igapäevatoimetuste käigus. 10 000 sammu võrdub umbes kaheksa kilomeetriga. Hea füüsilise vormi hoidmiseks soovitatakse päevas käia 13 000 – 15 000 sammu.

„Käimine on kõige lihtsam sportimismeetod,” kinnitab Karu. Alustada saab väikestest asjadest: kasutada lifti asemel treppi, parkida auto uksest kaugemale, tulla bussist mõni peatus varem maha. Kõik see tugevdab tervist. Käies saab ka see, kes ei lähe kunagi jooksumaratonile, elada tervislikult. Samuti ei pea sellisel juhul mõtlema erivarustuse peale ning vigastuste tekke oht on samuti väike.

Sobib ka eakatele ja kroonilistele haigetele

Päevas 10 000 sammu astumine peaks sobima igale tervele täiskasvanule. Laste jaoks on seda siiski vähe, eakad ja krooniliste haiguste põdejad ei pruugi aga sellise hulga sammudega toime tulla. Arvust endast hoopis tähtsam on konkreetse inimese vorm ja soov seda parandada. See, kes on seni igapäevatoimetusi tehes kõndinud 4000 sammu päevas, võiks seada esmaseks eesmärgiks astuda 2000–3000 sammu rohkem, soovitab spordialgatuse Käi Jala! meeskond. 10 000 sammu päevas võiks olla heaks sihiks neile, kes alles treeningutega alustavad või on treenimises võtnud pikema pausi. Vähemalt kaks kuud hiljem tuleks aga treeningu intensiivsust suurendada, teha küll ära kohustuslikud sammud, kuid lisada plaani intensiivsem tempokõnd või sörk.

Liikumine on tähtis ka vanemate ja kroonilist haigust põdevate inimeste jaoks. See ei lase haigusel edasi areneda ning parandab isegi mõningate haiguste all kannatajate enesetunnet. Uuringutes on selgunud, et liikumist harrastavad eakad on tervemad ja tulevad eluga paremini toime. Sobiva intensiivsusega koormus leevendab krooniliste haiguste vaevusi ja võib vähendada ravimite (eriti uinutite ja antidepressantide) tarvitamise vajadust.

Et saada ülevaade läbitud sammudest, tasub kasutada sammulugejat. Nii saab kiiresti selgeks, kas samme koguneb piisavalt palju.

Liikumine teeb südamele head

„Süda on kõige tähtsam organ, millest sõltub eluea pikkus ja elukvaliteet. Regulaarne liikumisharrastus, tervislik toitumine ja piisav uni hoiavad südame tervena,” kinnitab südamearst Margus Viigimaa. Kehaline aktiivsus aitab normaliseerida vererõhku, langetada nn halva ja tõsta nn hea kolesterooli taset veres, vähendada tromboosiriski ja kehakaalu ning lisaks kõigele parandada meeleolu.

Liikumine aitab kaasa ainevahetuse paranemisele, selle tulemusena aga langeb suhkurtõve tekke risk. Liikumine lubab seega teha oma kehale ja vaimule hindamatu teene, mida keegi teine teha ei saa.

Uuemate uuringute tulemused näitavad, et südamehaiguste ennetamiseks on kõige tähtsam eelkõige liikumisharrastusega regulaarselt, mitte niivõrd intensiivselt tegelda. Südamearstid soovitavad südame kaitsmiseks kolm kilomeetrit kõndi või pool tundi ükskõik millist mõõdukat liikumist päevas. Suurema koormusega tervisetreeninguks sobivad kõige paremini kepikõnd, sörkjooks, ujumine, rattasõit, tantsimine, sõudmine, uisutamine ja rulluisutamine. Südame ja veresoonte kaitsmiseks on tarvis nädalas ette võtta vähemalt kaks tunnipikkust treeningut.