Luutihedust mõõdetakse spetsiaalse aparaadiga. Seda tehakse suuremates haiglates, ka Pärnu haiglas. Foto: URMAS LUIK
Nipid
13. november 2014, 16:24

Luud hõrenevad vaikselt ja märkamatult (2)

Osteoporoos ehk luude hõrenemine on haigus, mis areneb kaebusi tekitamata ning võib märku anda alles väikse trauma tagajärjel tekkinud luumurruna.

Kõige sagedamini esineb selgroo lülikehamurde ja naistel randmepiirkonna murde. Luumurrud tekivad enamasti kukkumise tagajärjel ning sageli kukkuvatel inimestel on suurem oht osteoporootiliseks luumurruks.

Osteoporootiliseks luumurruks loetakse väikse trauma tõttu tekkivat murdu üle 40-aastastel inimestel. Väike trauma on tüüpiliselt libedaga kukkumine. Kõige raskemate tagajärgedega luumurd on reieluukaelamurd, mis enamasti vajab kirurgilist ravi.

 

Salakaval vaenlane

Risk saada elu jooksul reieluukaelamurd on ühel naisel kuuest, samas oht rinnavähki haigestuda ühel üheksast. Meestel on risk elu jooksul luumurd saada suurem, kui haigestuda eesnäärmevähki. Seega on luude hõrenemine salakaval vaenlane, mille suhtes on põhjust valvel olla.

Kellel on suurem risk saada osteoporootiline luumurd? Luuhõrenemise suuremad riskitegurid on vanus, geneetiline eelsoodumus, varane suguhormoonide tootmise katkemine (naistel munasarjade eemaldamine, meestel kastratsioon), samuti teised haigused ja ravimid, mis mõjutavad luukoe ainevahetust. Inimene ise saab mõjutada neid faktoreid, mis puudutavad kaltsiumi saamist toiduga, D-vitamiini omastamist päiksevalguse toimel või toidulisandite kaudu, ning igapäevast füüsilist aktiivsust. D-vitamiini puudus on probleem paljudes riikides ja mitte ainuüksi põhjapoolsetel laiuskraadidel. Lõunamaades varjavad inimesed end päikse eest usulistel põhjustel, palavuse eest või ka hirmust nahavähi ees ning kannatavad seetõttu samuti D-vitamiini vaeguse all.

 

Haigust saab ravida

Luuhõrenemist saab ravida. Ravi alustatakse patsiendi individuaalsest luumurruriskist lähtudes. Nüüdisajal on olemas tõhusad ja ohutud osteoporoosiravimid ning neid järjepidevalt tarvitades väheneb luumurrurisk suurel määral.

Osteoporoosi ravi on väga pikaajaline ning raviskeemis ei tohi teha vahesid arstiga nõu pidamata. Kui ravimivõtmisega tekib probleeme, siis tuleb nõu pidada perearsti või eriarstiga ja vajadusel ravimit vahetada. Peale ravimite võtmise on väga olulised kaltsiumi ja D-vitamiini tarvitamine, tervislik elustiil, liikumine ning toitumine.

 

Luumurru tekkimise riski saab veebis arvutada

Osteoporoosi riski hindamiseks on maailma terviseorganisatsioon välja töötanud murruriski kalkulaatori FRAX. Selle leiab lehelt www.shef.ac.uk/FRAX. Tänavu aastast on FRAX ka eesti keeles olemas ja põhineb Eesti reieluumurdude esinemissagedusel. FRAX on mõeldud arstidele luumurru riski ning osteoporoosi ravi vajaduse hindamiseks.

 

Nii väldid kukkumist

Muuda kodu ohutuks: kõrvalda põrandalt lahtised vaibad ja muud takistused, paigalda käsipuud ohtlikesse kohtadesse, lisa valgusallikad pimedatesse nurkadesse, paiguta vajaminevad asjad kättesaadavasse kohta.

Tee regulaarselt harjutusi lihaste tugevdamiseks ning tasakaalu parandamiseks.

Puhasta prille regulaarselt ning vajadusel käi nägemis- ja prillikontrollis. Ereda päikse korral kanna päikseprille.

Kanna laia kontsa ja mittelibiseva tallaga mugavaid jalatseid.

Söö tervislikult ning jälgi, et menüüs oleks piisavalt puu-ja juurvilju ning kaltsiumirikkaid toite.

Kui kasutad paljusid ravimeid ja tunned end uimaselt, siis vaata ravimid koos arstiga üle ning jäta ära need, mis põhjustavad uimasust.

 

Osteoporoosi riskitegurid

Vanus (risk suureneb eriti pärast 55. eluaastat)

Sugu (ohustatumad on naised, eriti pärast menopausi)

Perekondlik eelsoodumus

Vähene füüsiline aktiivsus

Madal kehamassiindeks, alakaalulisus, habras kehaehitus

Alkoholism

Varajane menopaus

Kaltsiumivaene toit

Ravimid (näiteks glükokortikosteroidide tarvitamine üle kolme kuu)

Muud haigused (näiteks süsteemsed sidekoehaigused, kroonilised maksa-, peensoole-, pankrease-, neeru- ja endokriinhaigused)

Allikas: osteoporoosi ravijuhis Eestis