Ravispaasse on teretulnud ka terved inimesed (4)

Spaad liigitatakse ravispaadeks ja heaoluspaadeks. „Eestis on praegu kaheksa tunnustatud ravispaad: välja on antud 4. järgu ravispaa tunnustus Viimsi spaale, 3. järgu tunnustuse on saanud ravispaahotell Tervis, taastusravikeskus Viiking, Fra Mare Thalasso Spa, spaahotell Laine, Toila spaahotell, Värska sanatoorium ja spaahotell Grand Rose,” märgib spaade atesteerimisega tegeleva Eesti Spaaliidu tegevjuht Aire Toffer. Eesti Spaaliidul on 19 liiget ning teiste hulgas kuuluvad ühendusse heaolu-spaahotellid, nagu Kalev Spa ning spaahotellid Noorus ja Georg Ots.

Spaades pakutavate teenuste valik laieneb pidevalt. Näiteks saunade valik on viimasel ajal veel mitmekesisemaks muutunud. Lisaks hästi tuntud Soome saunale, aurusaunale ja infrapunasaunale on paljudesse spaadesse ilmunud soolasaun, aroomisaun ja sanaarium.

Eesti Spaaliidu tegevjuht tõdeb, et mitmesuguseid saunu lisandub tõepoolest, kuid see, mille üle spaad ise kõige enam uhkust tunnevad, on just pakutavad hoolitsused. „Spaades on väga suur valik massaaže ja hoolitsusi, mida teeb inimtööjõud. Spaast teevad spaa hoolitsused, mida seal pakutakse,” kinnitab Toffer. „Just selliste heaoluteenuste ja -protseduuride arv kasvab,” lisab ta. Tervele inimesele mõjuvad kõik heaoluprotseduurid hästi, aga raviprotseduure plaanides peab jälgima ka vastunäidustusi. Näiteks mudaravi kõigile ei sobi.

„Ravispaad ei pea ka terved inimesed kartma,” kummutab spaaliidu tegevjuht väärarvamuse, nagu poleks tervetel inimestel ravispaasse asja. „Ravispaas pannakse suur rõhk tervise hoidmisele ja haiguste ennetamisele ning pakutakse pakette, mis on suunatud terviseteadlikule inimesele. Meil ei ole ühtegi ravispaad, mis tegeleksid ainult raviga, heaoluteenuseid pakutakse igal pool,” kinnitab Toffer.

Spaaliidu tegevjuht kinnitab ka seda, et pole oluline, mis järjekorras sauna- ja veemõnusid nautida – võib käia enne basseinis ujumas ning siis sauna minna, aga võib talitada ka vastupidi. Seevastu protseduuride ja hoolitsuste juures on järgnevusel oma reeglid. „Enne soojaprotseduur ja siis massaaž. Pärast parafiiniprotseduuri ei saa kohe ujuma minna,” toob ta paar näidet. Ravipakettide võtnule annavad täpsemaid soovitusi arstid.

Leidub ka inimesi, kes spaasse tulnuna tahavad ühe päevaga kõik protseduurid läbi teha. Aga kõike korraga pole mõistlik – arstilt tasub nõu küsida, kui suurel hulgal hoolitsusi inimene üldse suudab päeva jooksul vastu võtta.

Kas teadsid?

Iga saun pole veel spaa

Alates 2012. sügisest, mil jõustus määrus „Nõuded majutusettevõttele”, tohivad sõna „spaa” oma nimes kasutada vaid need majutusettevõtted, kes pakuvad vähemalt määruses sätestatud spaateenuste miinimumpaketti. Nendeks on kaks massaažiteenust, kaks veehoolitsust või basseini kasutamise võimalus, vähemalt kuuekohaline saun ning kaks iluteenust, mis ei ole samas saunateenused.

Eesti spaade kategooriad

1. kategooria: ravispaa (medical spa)

Ravispaal on lubatud haiglavälist arstiabi osutada ning seal pakutakse eelkõige mitmekesiseid taastusravi-, ravitoitlustus- jt ravispaateenuseid (näiteks ravimassaaž, ravivõimlemine, vesiravivõimlemine jms).

2. kategooria: spaa või heaoluspaa (spa/wellness spa)

Sellises spaas pakutakse mitmekesiseid hooldus-, lõõgastus- jt spaateenuseid. Spaal pole vaja omada tegevusluba haiglavälise arstiabi osutamiseks. Raviteenuseid ei pakuta, spaateenused on lõõgastavat ja virgestavat laadi (näiteks saun, võimlemine, kehahooldus, jooga, ravimtaimede jm toodete kasutamine tervise parendamiseks, muud alternatiivravi meetodid).

Tunnustuse saanud spaal on õigus kasutada kujundust, kus Eesti Spaaliidu logole on lisatud järkude arvu tähistav arv päikseid koos märkega „ravispaa” või „heaoluspaa”.

Allikas: Eesti Spaaliidu tegevjuht Aire Toffer

Eesti Spaaliitu kuuluvate spaade kohta leiab põhjalikumat teavet lehelt www.estonianspas.eu.