Linnud lahkuvad päev enne tornaadot (1)

Tänavu aprillis fikseerisid geolokaatorid kuldtiib-säälikute teekonna. Linnukesed lahkusid Põhja-Ameerika Apalatšide mäestikust ning lendasid 700 kilomeetrit lõunasse Mehhiko lahe poole. Järgmisel päeval pöörlesid Ameerika Ühendriikide keskosas hävitavad tornaadod. Teadlased arvavad, et linnud tunnevad ette looduskatastroofide saabumist, kirjutab BBC.

California ülikooli teadlane Henry Streby ütles, et nad kavatsesid uurida, kas tillukeste kuldtiib-säälikute jälgimine on üldse võimalik. "Nad on väga väikesed laululinnud, kaaluvad vaid üheksa grammi," rääkis Streby. "Fakt, et nad tulid geolokaatoritega tagasi, nagu loodeti, oli suur edu sel hooajal."

Koos kolleegidega Tennessee ja Minnesota ülikoolist märgistas Streby eelmise aasta mais Tennessee osariigis asuvates Cumberlandi mägedes 20 kuldtiib-säälikut. Neid linnukesi on sagedamini näha Suures Järvistus ning Apalatšides, kus nad suviti pesitsevad.

Pärast talvitumist Colombias naasid aprillis pesitsusalale 10 märgistatud säälikut. Ajal, mil uurimisrühm oli linde jälgimas, saadi tornaadohoiatus.

Kokku ründas USA keskosa 84 tornaadot, mille tõttu hukkus 35 inimest. Kui keeristormid olid möödas, püüdsid linnu-uurijad kinni viis säälikut ja eemaldasid neilt imepisikesed, umbes pool grammi kaaluvad geolokaatorid.

Kõik viis lokaatorit andsid andmed, et linnud olid teinud enneolematu enesepäästmise retke, mis algas päev või paar enne tornaadode saabumist. "Meie uurimisalused säälikud lendasid vähemalt poolteist tuhat kilomeetrit," rääkis linnu-uurija. "Nad põgenesid tornaadode eest lõunasse ning tulid sealt jälle koju tagasi. 2. maiks olid kõik viis tagasi oma pesitsuspaigas."

Eriti märkimisväärne on see, et säälikute evakueerumine algas siis, kui lähim tornaado oli veel sadade miilide kaugusel ning pesitsusalal ei ilmutanud ilmastikutingimused midagi erakordset.

Linnukeste aimdust lähenevatest tornaadodest seletab tuhandete kilomeetrite kaugusele leviv infraheli, mis mõjub neile hoiatussignaalina. "On väga ebatõenäoline, et need isendid on ainsad, kes nii toimivad," arvab Streby.

Briti ornitoloog Chris Hewson toob näiteks mitmeid linnuliike, sh pistrikke, kes navigeerivad infraheli abil.

"Me teame, et linnud võivad oma lennu marsruuti muuta tavalise rände ajal, kuid kuni meie uurimuseni pole näidatud, et linnud võivad lahkuda pesitsusalalt siis, kui ränne on möödas, et pääseda karmidest ilmaoludest," rääkis Streby.