Kui rüht, kõnnak ja tööasend on õiged, saab massaažist rohkem kasu

„Aga iseennast inimene ei remondi ning loodab, et ehk läheb valu üle. Paljud tulevad ravimassaaži liiga hilja. Seega kui midagi hakkab häirima, tasuks leida aeg, et saaks tulla end massöörile näitama,” ütleb Mikk ning lisab, et varasem hädaga tegelemine annab kiirema ja kergema lahenduse. Võrdlusest autoga saavat just mehed hästi aru.

Endisest kulturistist massöör selgitab, et eriti tähtis peaks lihasepingete vältimine olema neile, kes teevad tööd sundasendis. Kõik istuvat tööd tegevad inimesed peaksid olema oma keha suhtes tähelepanelikud. Sundasend ei pruugi aga tekkida ainult istudes või seistes, vaid ka kummargil viibides, näiteks ehitajal põrandaid tehes.

Teraapiapall aitab

„Kontoriinimesed peaksid kindlasti oma tööasendit jälgima ja vajadusel muutma. Muidu võib kas või kümme korda massaažis käia, aga sellest pole suurt kasu. Juhul kui inimene istub arvuti taga, vaatab arvutiekraani pea allapoole kallutatult ja käed on liialt ette sirutatud, siis ta võib ju massaažis ära käia, aga pärast istub tööl jälle vales asendis,” selgitab Mikk.

Just seetõttu, et paljud hädad algavad valest kehaasendist, arutabki Mikk alati patsiendiga tööasendid läbi. Inimene ei pruugi ju ise märgatagi, et istub või kõnnib valesti. Üks hea moodus õppida kontorilaua taga õigesti istuma on kasutada teraapiapalli. „See on tore abivahend – pallil istudes ei saa olla vales asendis, sest pall viskab istuja sel juhul lihtsalt endalt maha,” räägib Mikk. Ta soovitab teraapiapallil istumist alustada umbes 10-minutise istumisega. Vahepeal tasub paus teha ja siis jälle pallil istuda. Mõistagi tuleks jälgida ka seda, et pallil oleks õige suurus.

Probleeme ei pruugi tekitada ainuüksi vale istumine vms. Mikk toob üllatava näite: seljale võib samavõrra liiga teha pastaka maast üles võtja ning 20- või 50-kilose raskuse tõstja. Tehniliselt on ju liigutus sama. Selga ei tohi viia kumarasse, sest see koormab selja alaosa. Tuleb hoopis kükitada näoga maha kukkunud eseme suunas ja siis see maast üles tõsta. Püsti tõustes tuleks alguses kasutada rohkem jalalihaste abi. Selja töö peaks algama alles siis, kui toimub selja sirutus. Täiesti lubamatu on aga kummardus koos kere pöördega või püsti tõustes samaaegne kere pööramine. Selliseid võtteid kasutades ei lase seljavalu ennast kaua oodata.

Ka trenn on tähtis

Meditsiinilise hariduse saanud massöörina tähtsustab Mikk seda, et patsient teaks, millise massööri juurde ta peab minema. Massööre tegutseb palju, aga pole kindel, kas neil on ka piisavad teadmised ja oskused. Mikk toob näite, kuidas tema juurde tuli IT-valdkonnas töötav patsient, keda oli ravitud manuaalteraapia võtteid kasutades. Selle tagajärjel olid tal aga tekkinud pidevad selja- ja peavalud, samuti oli väga valulik käe liigutamine.

Kui tihti oleks mõistlik massaažis käia? Mikk eelistab pikki protseduure, sest nii jõuab vajadusel kogu keha üle vaadata, vajalikud ravivõimlemise harjutused ette näidata ja selgeks õpetada, ning lisab, et raviks oleks mõistlik võtta vähemalt kaks-kolm protseduuri lühikeste vahedega ja seejärel jätkata massööri juures käimist kuu või pooleteise kuu tagant. „See on kui üheksakorruseline maja: esimese protseduuriga jõuame kolmandale korrusele, teisega ehk viiendale-kuuendale, eesmärk on aga jõuda üheksandale korrusele. Kui inimene on tubli, teeb kodus lisaks vajalikke harjutusi, vaatab üle töökeskkonna ja jätkab regulaarselt massaažis käimist, võib tal õnnestudagi jõuda üheksandale korrusele juba paari-kolme korraga,” tõdeb massöör.

Sageli tuleb aga nentida, et kui valu on kadunud, ununeb ka harjutuste tegemine. „Paraku on nii, et need, kel on näiteks seljaprobleemid, peavad endaga pidevalt tegelema,” selgitab Mikk. Ta lisab, et täiskasvanud inimene peaks järjekindlalt ka end treenima: „Tänapäeva inimene mõtleb, et ah, käib seal massaažis ära ning ise ei pea siis midagi tegema. Aga paraku pole 40- või 50-aastasel inimesel lihastoonus sama mis 20-aastasel. Lihased peavad koormust saama. Enda liigutamiseks peaks leidma minimaalselt kolm-neli korda nädalas aega. See kehtib ka nende kohta, kes teevad füüsilist tööd. Liigutused on ju teised. Muidu on nii, et kui näiteks füüsilise töö tegija jõusaali läheb, võib ta ehmuda, et ei jõuagi seal midagi teha.”