ELLU toob raamatud kodust lahkumata koju

Nimelt on Tallinna keskraamatukogu ainus raamatukogu Eestis, kes annab lugejatele e-raamatutena laenuks kehtiva autoriõigusega tänapäeva Eesti kirjandust. Raamatukogu laenamis- ja lugemiskeskkonna ELLU-ga (ellu.keskraamatukogu.ee) on kolme tegutsemisaasta jooksul liitunud üle 3700 lugeja.

Tallinna keskraamatukogu teenindusdirektori Triinu Seppami sõnul laenati mullu ELLU-st üle 10 000 e-raamatu. Võrreldes 2013. aastaga kasvas e-raamatute laenutuste arv 9,3 ja 2012. aastaga koguni 66,1 protsenti.

„E-raamatud on paberraamatute kõrval alternatiiviks neile, kes ühel või teisel põhjusel eelistavad lugeda raamatut arvutist või muust seadmest. E-raamatuid saab laenata ELLU-st ka siis, kui füüsiline raamatukogu on juba suletud või kui raamatukokku tulek on raskendatud, näiteks ilmaolude või liikumisprobleemide tõttu. Lapsed või ka vanemad inimesed saavad pimedal talveajal laenata ja lugeda e-raamatuid turvaliselt kodust lahkumata,” toob Seppam välja e-raamatute laenutamise plussid.

Praegu on ELLU-s laenutamiseks 1037 e-raamatut ja kokku 2051 litsentsi ehk eksemplari. Nendest 994 nimetust on eestikeelsed, 32 venekeelsed ja 12 ingliskeelsed. Ilukirjandust on 821 nimetust.

Tallinna keskraamatukogu käivitas ELLU 2012. aastal. Seppam tunnistab, et iga teenuse käimalükkamine ja arendamine võtab aega. Raamatukogul tuli üksjagu tegelda juriidiliste küsimustega. Nüüdseks on Tallinna keskraamatukogu ja Eesti Kirjastuste Liit kokku leppinud, et ühe e-raamatu litsents kehtib 20 laenutuskorda ehk kui e-raamatut on 20 korda laenatud, tuleb raamatukogul e-raamatu laenutamiseks osta uus litsents. Kas raamatukogule müüakse e-raamat laenutamiseks või mitte, seda otsustab konkreetse teose õiguste omanik, lisab teenindusdirektor.

E-raamatuid laenutatakse ELLU-st Seppami sõnul samadel põhimõtetel kui paberraamatuid. Korraga saab üht e-raamatut lugeda nii mitu lugejat, kui mitu virtuaalset laenutuskorda on raamatukogu ostnud. Kui e-raamat on välja laenutatud, siis teised inimesed seda samal ajal lugeda ei saa. Nagu paberraamatut saab ka e-raamatut tagasi anda enne tagastamistähtaega. „Tähtaja möödumisel kaob aga e-raamatu lugemise võimalus automaatselt, mis tähendab, et e-raamatute laenaja ei pea viivise tekkimise pärast muretsema,” selgitab raamatukogu töötaja.

ELLU-ga saavad liituda kõik Tallinna keskraamatukogu lugejad, e-raamatute laenutamine lugejale midagi maksma ei lähe. Tõsi, vajalik on internetiühendus, sest e-raamatu faili alla laadida ei ole võimalik. E-raamatute lugemiseks ei ole tarvis osta lugerit, piisab tavalisest arvutist või tahvelarvutist, kus on internetiühendus.

ELLU loetuimad e-raamatud 2014

1. Indrek Hargla „Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus”

2. Indrek Hargla „Apteeker Melchior ja timuka tütar”

3. Andrus Kivirähk „Kaka ja kevad”

4. Cassandra Clare „Luude linn. Surmav arsenal I”

5. Indrek Hargla „Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus”

6. George R. R. Martin „Troonide mäng. I raamat”

7. George R. R. Martin „Vareste pidusöök. II raamat. Jää ja tule laul”

8. Stieg Larsson „Lohetätoveeringuga tüdruk”

9. Henning Mankell „Käsi”

10. James Dashner „Labürindijooksja”

Laenutada saab ka lugerit

*Tallinna keskraamatukogust saab tasuta laenata lugerit Boox.

*Lugeritesse on raamatukogu lisanud e-raamatuid, mille autoriõigus enam ei kehti ehk mille autori surmast on möödunud 70 aastat või mille autoriõiguste omanikud on andnud vabasse kasutusse. Lugeja saab ka ise enda ostetud või vabalt kättesaadavaid e-raamatuid raamatukogu lugerisse salvestada.

*Raamatukogu kogemus näitab, et lugeri laenamisel raamatukogust ei ole e-kirjanduse valik lugeris alati määrav, tihti laenatakse luger selleks, et sellega lihtsalt tutvuda.

Elisal oma e-raamatud

Kui Tallinna keskraamatukogust saab e-raamatuid laenutada tasuta, siis Elisa Raamatu rakenduse abil saab kuus 9 eurot makstes lugeda üle 1300 eestikeelse raamatu.