Nooremas eas kipub rinnavähk olema agressiivsem

Rinnavähk on naiste hulgas kõige sagedasem pahaloomuline haigus. Et rinnavähki varakult avastada, viiakse Eestis läbi rinnavähi sõeluuringut, kuhu kutsutakse naisi vanuses 50–62 aastat kaheaastase intervalliga. „Mammograafilisel sõeluuringul osaletakse kümne aasta taguse ajaga võrreldes küll aktiivsemalt – praegu tuleb uuringule veidi üle poole (2013. aastal 53 protsenti) kutse saanutest –, ent võrreldes naabrite Soome ja Rootsiga on arenguruumi veel palju,” tõdeb Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarst ja radioloogiakeskuse juhataja Maret Talk.

Teisalt võiks rinnavähi sõeluuringu sihtrühm olla Eestis laiem, leiab ta. „Euroopa mammograafilise sõeluuringu juhised, mis kehtestati 2006. aastal, näevad ette skriinida naisi vanuses 50–69 aastat. Eesti on ainus Euroopa Liidu riik, kus neid juhiseid ei järgita ja sõeluuringule kutsumine lõpetatakse juba 62. eluaastal. Oleme nii Eesti Vähiliidu, rinnahaigustega tegelevate spetsialistide-arstide kui ka Eesti Radioloogia Ühingu poolt korduvalt väljendanud seisukohta, et sihtgrupp on liiga kitsas ja vajab laiendamist, kuid seni pole sel tulemusi olnud,” tõdeb ta. Mõningates Euroopa riikides kutsutakse mammograafilisele sõeluuringule ka nooremaid naisi, näiteks Rootsis alates 40. eluaastast. Rinnavähi vanuseline tekkerisk hakkabki järsult kasvama alates 40. eluaastast, lisab Talk. Seda näitavad ka Eesti vähiregistri statistilised andmed. Tõsi, suurim vanuseline risk haigestuda tekib 50. eluaastatel ja jääb kõrgeks elu lõpuni.

Samas pole rinnavähk välistatud ka noortel naistel. „Ehkki noorematel naistel on haigestumus madal, kipub just nooremas eas patsiendil rinnavähk käituma agressiivsemalt, esineb rohkem omadustelt kehvema prognoosiga (hormoonretseptor-negatiivseid) vähivorme. Paraku ei osata noorel naisel rinnavähki ka alati kahtlustada, sest seda esineb suhteliselt harva ning nii jõuavad need naised sageli küllalt hilja ravile,” nendib Talk.

Seetõttu peaksid naised hakkama oma rindu kontrollima juba nooremas eas, soovitavalt kord kuus ja peegli ees. „Noortel naistel on rindades sagedamini healoomulisi sõlmi ja muutusi, näiteks võivad esineda piirdunud vedelikukogumid (tsüstid), fibroadenoomid ja rinnakoe põletikud. Ent kindlasti soovitame lasta spetsialistil leitud muutuse üle vaadata, et saada kindlustunne, ega tegu pole millegi hullemaga,” märgib arst.

Perekondliku vähiriskiga naistel soovitab radioloogiakeskuse juhataja alustada regulaarset rindade kontrolli juba 25–30-aastaselt. „Osas riikides kutsutakse riskigrupi naisi ka riskigrupi sõeluuringutele. Eestis soovitame regulaarselt käia kontrollis mammoloogide juures. Nendele noortele naistele pakume lisaks mammograafiale ja rindade ultraheliuuringutele vajadusel täiendava kontrolli võimalust rindade magnetresonantstomograafia abil,” lisab ta.

_______________________________________________________________________

Viis olulist mõtet

* Rinnavähi korral on otsustavalt tähtis jõuda ravile vähi varases staadiumis. Eesti statistiliste andmete järgi olid kõik naised, kellel diagnoositi rinnavähk esimeses staadiumis, viie aasta pärast elus.

* Rinnavähi varaseks avastamiseks korraldatavate mammograafiliste sõeluuringute mõjul väheneb märgatavalt suremus rinnavähki, eri riikide statistika järgi jääb see 35–40 protsendi juurde. Iga naine saab oma tervise heaks sõeluuringule tulla. Sel aastal oodatakse rinnavähi mammograafilisele sõeluuringule naisi, kes on sündinud 1953., 1954., 1955., 1957., 1959., 1961., 1963. ja 1965. aastal.

* Mammograafilises kontrollis peaksid regulaarselt käima ka need vanemad naised, keda enam sõeluuringule ei kutsuta, sest haigestumisrisk ei kao.

* Nooremad naised on rinnakaebuste korral oodatud rinnakabinetti või mammoloogi vastuvõtule, kus neile antakse nõu ja selgitatakse konkreetsel juhul ravivajadust.

* Alates 40.–45. eluaastast soovitatakse rindu kontrollida ka juhul, kui kaebusi ei ole, sest selles vanuses hakkab rinnavähi sagedus kiiresti kasvama. Perekondliku rinnavähi anamneesiga naised võiksid hakata kontrollis käima juba varem.

Allikas: Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarst ja radioloogiakeskuse juhataja Maret Talk

_______________________________________________________________________

1 küsimus

Mida mammograafilise uuringu juures kardetakse?

“Üheks levinud müüdiks on, et mammogrammide tegemine on hirmus valus. Inimeste valulävi on muidugi erinev, ent tavaliselt tunneb naine mammograafia ajal vaid lühiajalist survetunnet. Kardetakse ka mammograafiaga kaasas käivat kiirgust. Võin kinnitada, et mammograafial saadav kiirgusdoos on väike ning seda ei tasu karta. Üldjuhul ei soovita me küll teha mammogramme sagedamini kui kord aastas, sõeluuringu korral aga iga kahe aasta järel,” vastab Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarst ja radioloogiakeskuse juhataja Maret Talk.

Põhja-Eesti regionaalhaigla radioloogiakeskuses töötab juba kolmandat aastat rinnakabinet, kus aastas avastatakse 90–100 esmast rinnavähi juhtu ehk 15–17 protsenti kõigist Eesti esmajuhtudest, ütleb radioloogiakeskuse juhataja ja ülemarst Maret Talk. Mullu külastas rinnakabinetti 3025 naist, kellest 2078 olid rinnavähi sõeluuringu sihtrühmast nooremad ehk alla 50-aastased.