Ravivõimalused Euroopa Liidus

Reisi kavandades tasub seega aegsasti mõelda, mida on vaja teada ja kaasa võtta, et vähendada võimaliku terviserikke tõttu tekkivaid kulusid.

Euroopa ravikindlustuskaart on välisriigis vajamineva arstiabi korral esimene abimees

Vajaminevaks arstiabiks loetakse teises liikmesriigis viibimise ajal ootamatult tekkinud terviserikke ravimist. Selline terviserike võib olla näiteks kõrge palavik, kõhuvalu, infarkt, õnnetuse tõttu tekkinud vigastus, nagu luumurd jne. Lisaks on veel üksikud teenused (hapniku- ja dialüüsiravi ning keemiaravi), mida loetakse samuti vajaminevaks arstiabiks. Nende teenuste vajadus on inimesel teada juba enne teise liikmesriiki minemist, kuid võimaluseta neid teenuseid kasutada ei saakski ta üldse reisida. Sel juhul tuleb enne teise riiki suundumist mõne sealse haiglaga kokku leppida, et seal oleks võimalik teenust sobival ajal osutada.

Euroopa ravikindlustuskaardi alusel arstiabi saamiseks tuleb pöörduda riiklikku raviasutusse, mitte erakliinikusse, sest Euroopa ravikindlustuskaarti aktsepteeritakse ainult riiklikku süsteemi kuuluvates raviasutustes.

Euroopa ravikindlustuskaardi ettenäitajale pakutakse Eesti kindlustatutele Euroopa Liidus ning lisaks Liechtensteinis, Norras, Islandil ja Šveitsis vaja minevat arstiabi võrdsetel tingimustel nendes riikides elavate kindlustatud inimestega. Seda, kas tegu on vajamineva arstiabiga, otsustab sealne raviarst. Arst tugineb otsust tehes inimese terviseseisundile ning võtab arvesse ka seda, kui kaua inimene riigis viibib.

Vajaminev arstiabi ei ole tasuta, sest maksta tuleb patsiendi omaosalustasud (visiiditasu, voodipäevatasu jne) asukohamaa hinnakirja järgi. Omavastutustasusid patsiendile ei korvata. Samuti ei kata kaart riikidevahelise transpordi kulusid ega erahaiglas tekkinud kulutusi. Kuna need kulud võivad olla üsna suured, soovitab haigekassa enne reisile minekut vormistada alati ka erakindlustuse. Õnnetuse korral saaks omaosalustasude arve sel juhul kindlustusfirmale esitada. Erakindlustus tuleks kindlasti hankida ka Euroopa Liidust väljapoole reisides, kuna seal ravikindlustuskaart ei kehti ning õnnetuse korral tuleks patsiendil ravikulude eest ise tasuda.

Patsient võib valida, kas soovib ravi Eestis või välismaal

Alates 25. oktoobrist 2013 saab haigekassalt taotleda hüvitist uue patsiendiõiguste direktiivi 2011/24/EL põhimõtete alusel. Ravikindlustatule tähendab see, et tal on võimalik minna välisriiki eesmärgiga saada seal ravi, nagu käidaks eriarsti juures Eestis. Sellel võimalusel on aga mõningad tingimused.

Patsiendiõiguste direktiiv tähendab, et pärast teenuse saamist on võimalik taotleda haigekassalt teenuse hüvitamiseks rahalist hüvitist. Esialgu tuleb kindlustatul kõik kulud ise kanda. Siinkohal tuleb aga meeles pidada, et haigekassa tasub vaid nende tervishoiuteenuste eest, mida patsiendil on õigus saada haigekassa kulul ka Eestis. Hüvitist ei maksta tervishoiuteenuste eest, mis on Eestis patsiendi jaoks tasulised (näiteks täiskasvanute hambaravi) või ei ole patsiendile ta terviseseisundist lähtudes näidustatud. Hüvitist võib taotleda ka välisriigis ostetud ravimite ja meditsiiniseadmete eest, mis on Eestis kantud soodusravimite või kompenseeritavate meditsiiniseadmete loetellu.

Oluline on teada, et tagasimaksmisele kuuluva hüvitise suurus tuleneb Eesti, mitte välisriigi tervishoiuteenuste hinnakirjast. Kui välismaal kasutatud teenuse hind on suurem kui Eesti haigekassa tervishoiuteenuste loetelus olev, jääb hinnavahe patsiendi kanda. Sarnaselt vajamineva arstiabiga jäävad direktiivi korral patsiendi enda kanda visiidi- ja omaosalustasud jms, mida Eestis samuti sama teenuse korral ei hüvitata. Välisriiki pöördumiseks peab patsiendil olema eriarsti saatekiri samade erialade puhul nagu Eestis.

Hüvitise saamiseks tuleb haigekassale esitada taotlus koos raviteenuse originaalarvetega, maksmist tõendavate dokumentidega, eriarsti saatekirjaga ja raviloo kokkuvõttega (epikriisiga). Taotluse blanketi saab haigekassa kodulehelt www.haigekassa.ee ja klienditeenindusbüroodest.

Haigekassa hüvitab ravi ka väljaspool Euroopa Liitu, kui seda ei ole võimalik saada Eestis

Kõiki tervishoiuteenuseid ei ole võimalik Eestis pakkuda. Seetõttu osutatakse mõningaid teenuseid kindlustatutele välismaal. Kui patsiendil on tarvis minna välisriiki saama sellist tervishoiuteenust, mida ei ole võimalik talle Eestis osutada ja millele puuduvad alternatiivid, kuid mis on talle meditsiiniliselt näidustatud ja tõendatud meditsiinilise efektiivsusega, võib ta taotleda haigekassalt eelnevalt luba plaaniliseks välisraviks. Haigekassa katab vaid loa saanud inimese ravikulud. Eelloa alusel on võimalik siirduda ravile ka Euroopa Liidu liikmesriikidest väljapoole.

Plaanilise välisravi rahastamise otsuse langetab Eesti haigekassa arstliku konsiiliumi otsuse alusel. Konsiiliumi kuulub vähemalt kaks eriarsti, kellest üks on patsiendi raviarst Eestis. Kindlustatu peab välisriigis ravil olles ise tasuma transpordi, omaosalustasu jms kulud, haigekassa katab ravikulud. Loa saamise kriteeriumitega saab täpsemalt tutvuda haigekassa kodulehel.

Reisija meelespea

* Euroopa ravikindlustuskaarti on lihtne tellida portaalist www.eesti.ee. Kaart saadetakse soovi korral kodusele aadressile ja see on tasuta.

* Euroopa ravikindlustuskaart kehtib Euroopa Liidu territooriumil ning Norras, Liechtensteinis, Islandil ja Šveitsis. Kaart kehtib vaid koos isikut tõendava dokumendiga.

* Haigekassa tasub vaid nende tervishoiuteenuste eest, mida patsiendil on õigus saada haigekassa kulul ka Eestis.

* Euroopa ravikindlustuskaarti ei tohi kasutada, kui ravikindlustus on lõppenud. Ravikindlustus ei võrdu kodakondsusega! Kui ravikindlustus ei kehti ning kaarti siiski kasutatakse, on haigekassal ravikindlustuse seaduse ja võlaõigusseaduse järgi õigus nõuda patsiendilt tekitatud kahju hüvitamist.

* Iga liikmesriik väljastab Euroopa ravikindlustuskaardi oma riigikeeles. Seega on info Eestis välja antavatel ravikindlustuskaartidel eesti keeles.

* Haigekassa katab välisriigis saadud raviteenuste meditsiinikulud. Patsiendi enda kanda jäävad visiidi- ja omaosalustasud, sõidukulud jms.

* Kui reisitakse väljapoole Euroopa Liitu, soovitatakse enne reisile asumist vormistada reisikindlustus, kuna haigekassa ei hüvita seal tekkinud ravikulusid.

* Eelloa alusel on võimalik minna ravile ka Euroopa Liidu riikidest väljapoole.

* Välisriigist helistades on haigekassa infonumber 372 669 6630. Lisainfot ravivõimaluste kohta ja taotlusvormid leiab haigekassa kodulehelt www.haigekassa.ee. Küsimuste korral võib helistada infotelefonile 16 363.