Reisitõrkekindlustus on abiks ka siis, kui enne reisi murtakse jalaluu

Inimeste seas püsib väga visalt arusaam, et reisitõrkekindlustus kehtib vaid siis, kui lennureisid on ostetud korraga ja koos jätkulendudega. Tegelikult hüvitatakse reisi ärajäämisest või katkemisest tekkinud kahju ka sellisel juhul, kui lennupiletid on ostetud eri aegadel ja reisitakse eri lennufirmadega. Ainuke tingimus sel juhul on, et pileteid broneerides on arvestatud ümberistumiseks vajaliku miinimumajaga – täpne periood sõltub lennujaamast.

Reisitõrkekindlustusest on abi ka sellisel juhul, kui üks lendudest tühistatakse või esimest lendu lükatakse nii palju edasi, et jätkulennule ostetud pileteid ei õnnestu enam kasutada.

Aga reisitõrkekindlustusele ei peaks mõtlema ainult siis, kui plaanis on lennureis. Näiteks korvab kindlustus kulud isikliku sõiduki tehnilise rikke korral, mis ei luba reisi plaani järgi jätkata. Selleks võivad olla tagasisõidupiletid või hotellis ööbimine selleks ajaks, mis kulub sõiduki parandamise peale. Sõiduki remondikulud reisitõrkekindlustusega siiski hüvitamisele ei kuulu.

Ootamatu haigestumine

Tuleb meeles pidada, et juhul, kui reisi kohe koos kindlustusega ei osteta, hakkab reisitõrkekindlustus toimima alles 72 tundi pärast selle vormistamist. Kui kindlustus osta koos reisiteenustega (lennupiletid, majutus vm), siis jõustub reisitõrkekindlustus kohe lepingu vormistamisel. Seega mida varem kindlustus osta, seda pikema perioodi peale ollakse kindlustatud. Ehkki reis ise ostetakse enamasti varakult valmis, jäetakse kindlustuse ostmine sageli alles viimasele minutile, kuid kui juhtub sagedasim – haigestumine enne reisi –, siis see ju hüvitamisele ei kuulu, kui kindlustust veel soetatud pole. Seetõttu peaks meeles hoidma, et kindlustust pole vaja üksnes reisi toimumise ajaks, vaid ka sellele eelnevaks ajaks.

Ergo kindlustuse statistikas on suurem osa reisitõrke juhtumitest sellised, kus planeeritud reis jääb üldse alustamata, näiteks haigestumise tõttu. Toon ühe näite. Üks abielupaar plaanis reisi Jaapanisse üle aasta ning reisipaketti ostes sõlmisid nad kohe ka reisikindlustuse, mis hõlmas ka reisitõrkekindlustust. Kaua oodatud reisile jäi aga minemata, sest poolteist kuud enne väljalendu murdis üks abikaasadest autost väljudes sääreluu. Kuna oli vaja operatsiooni ja põhjalikku taastusravi, jäigi pikk reis tegemata. Tänu reisitõrkekindlustusele hüvitas kogu reisi maksumuse (6000 eurot) kindlustus.

On juhtunud ka seda, et rõõmsalt alanud puhkus on tulnud katkestada näiteks selle tõttu, et kodumaal on reisijate koju sisse murtud. Sellisel juhul hüvitati kasutamata jäänud puhkuseteenused ja uued lennupiletid tagasi koju pöördumiseks.

Milleks lisakindlustuskaitse?

Peale tavapärase reisitõrkekindlustuse on võimalik valida lisakindlustuskaitse loodusõnnetuste vastu, näiteks juhuks, kui sõidugraafik muutub maavärina, maalihke, üleujutuse vms tõttu ning reisi ei ole võimalik planeeritud viisil jätkata.

Lisakaitse saab valida ka juhuks, kui lennuettevõte muudab regulaarlendude lennuplaani pärast piletite väljaostu või jääb ära reisi eesmärgiks olev sündmus, olgu siis kontsert, konverents vms.

Igal juhul on reisi planeerides vaja läbi mõelda võimalikud riskid ning tutvuda põhjalikult kindlustuspakkujate tingimuste ja välistustega. Kuigi tervise- ja pagasikindlustuse sõlmimine on reisimisel muutunud elementaarseks, tasub alati kaaluda ka reisitõrkekindlustust ja selle lisakaitset, et vähendada meelehärmi, kui ootamatused ei luba reisi kavandatud viisil ellu viia.