Hilissuvistel aiapidudel on herilased kutsumata külalistena platsis. Kui herilane lendab lähedal, tasub jääda rahulikuks, mitte teha kiireid liigutusi ega vehkida kätega. Foto: KATRI RANNASTU
Nipid
27. august 2015, 13:59

Allergikud peavad herilasi kartma (3)

Kuigi herilase nõelamine pole inimesele kuigi ohtlik, võib allergikule see halvimal juhul lõppeda isegi surmaga.

Sel nädalal suri Vastseliina päästekomando meeskonnavanem, kes oli 20. augustil Võrumaal päästetöödel herilaselt nõelata saamise tagajärjel raske allergilise šoki saanud. Nii tugeva reaktsiooni põhjustas herilase nõelamine peapiirkonda. Ehkki päästja viidi kiiresti ravile Tartu ülikooli kliinikumi, ei suudetud tema elu päästa.

 

Elupäästev süst alati kaasas

„Putukaallergia avaldub paikse või üldise reaktsioonina. Esimesel juhul piirdub põletik pistepiirkonna ja vastava kehaosaga, näiteks tekib punetus, turse ja sügelemine käel või jalal. Üldreaktsiooni korral tekib laialdane nahareaktsioon punetuse, kuplade, sügelemisena ja lisaks veel mõnes teises organis, näiteks tajub inimene hingamisraskusi või vereringehäireid,” on Eesti Allergialiidu juht dermatoveneroloog Maie Jürisson Linnalehele rääkinud.

Mesilase või herilase nõelamisele järgnevat tugevat allergilist reaktsiooni peaksid tema sõnul kartma need, kellel on varem esinenud tavalisest tugevam paikne reaktsioon, näiteks kui turse ja punetus on haaranud suure osa nõelata saanud kehaosast. Need inimesed peaksid laskma teha uuringu (veretesti), et teada saada, ega nad ei ole mesilase või herilase pistele allergilised. Mesilase või herilase nõelamise suhtes allergilised inimesed, samuti need, kellel on tekkinud üldreaktsioon, peavad kiireks esmaabiks kaasas kandma adrenaliini- ehk epinefriinisüstalt. Kergemal juhul aitavad allergilist reaktsiooni vähendada antihistamiinikumid.

 

Pähe või suhu nõelamine kõige ohtlikum

„Allergilise reaktsiooni tugevus oleneb kehaosast, kuhu piste on saadud. Kõige ohtlikum on nõelamine peapiirkonda, samuti see, kui putukas satub puuvilju süües suhu ja seal nõelab,” kinnitab Jürisson. Reaktsioon võib oleneda sellest, kui mitu putukat on jõudnud nõelata. Tõsisemasse riskirühma kuuluvad ka vanemad inimesed, kelle vastupanu on nõrgem.

Kergemal juhul hakkab nahk nõelamiskohal punetama, muutub valulikuks ja läheb tursesse, kuid see peaks ühe-kahe päevaga mööduma. Allergikul on punetus ja valu tugevamad, paistetus ulatuslikum ning kestab kauem. Üldreaktsioonina võib tekkida ka halb enesetunne ja väsimus, keele ja kurgu paistetus, hingamisraskused, iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus ning raskel juhul isegi vererõhu langus, teadvuse kadu ja šokk. Viimasel juhul on tegu eluohtliku seisundiga ning nõelata saanu vajab kiiresti abi.

 

Mida teha, kui herilane on nõelanud?

Võta nõel välja mürgikotikest purustamata.

Aseta pistekohale külm mähis või jääkuubikud.

Võid torkekohta hiljem määrida putukahammustust leevendava salviga.

Võta mõnda antihistamiinikumi (apteegis müügil ka retseptita).

Kui varem on esinenud allergilist reaktsiooni, kanna alati kaasas esmaabiravimeid.

Allikas: allergialiit.ee