Arstiga nõu pidamata piimatoodetest loobumine ei pruugi tervisemuresid lahendada, vaid neid hoopis juurde tekitada, hoiatab toitumisteadlane Tiiu-Maie Laht. Foto: TIINA KÕRTSINI
Nipid
3. september 2015, 13:58

Arsti ettekirjutuseta ei ole mõistlik piimatoodetest loobuda (3)

Lehmapiim on kasvavale organismile hädavajalik ja praktiliselt asendamatu toiduaine, rõhutab Tallinna tehnikaülikooli toitumisteadlane Tiiu-Maie Laht. Seetõttu ei tohiks keegi enda ega oma pere menüüst piimatooteid arsti ettekirjutuseta välja arvata.

„Inimesed kipuvad üha sagedamini süüdistama valest toitumisest, vähesest füüsilisest aktiivsusest või muudest tervisehädadest tingitud seedehäiretes piima ning otsustavad piimatooted menüüst välja arvata arstiga arutamata. Tegelikult see terviseprobleeme ei lahenda, pigem tekitab organismis piima eri komponentide, näiteks valkude, kaltsiumi ja vitamiinide defitsiidi ning varem või hiljem annab organism hoopis tõsisemat häirekella,” tõdeb Laht.

Tema sõnul levib piima kohta meedias väga palju müüte, mis panevad kergeusklikumaid inimesi arvama, et lehmapiim ei ole inimesele vajalik. Tegelikult on piimakarja siinsetel aladel peetud juba üle 5000 aasta, mistõttu on ka piima ja piimatoodete söömine sama loomulik kui leiva, liha või juurviljade toiduks tarvitamine.

„Aastatuhandetega on meie organism õppinud lehmapiima koostisaineid vajalikul moel töötlema, et omandada sellest keha normaalseks toimimiseks vajalikku. Piima regulaarne toiduks tarvitamine aitab säilitada piimasuhkru poolitamiseks vajaliku ensüümi aktiivsust – kuni piim on menüüs, seni tuleb organism sellega ka toime. Haiguslikud seisundid, mille korral tuleb piimatoodete osakaalu menüüs vähendada või neile asendus leida, on eestlaste seas harvad ning kindlasti ei tohiks seda otsust teha vastava diagnoosita,” rõhutab teadlane.

 

Piimatooted kõigile

Kõigist piimatoodetest ei tohi loobuda ka laktoositalumatuse korral, on Linnalehele kinnitanud Ida-Tallinna keskhaigla gastroenteroloog Varvara Vassiljeva.

Laktoositalumatus ehk hüpolaktaasia on seedetrakti häire, mille korral seedekulglas piimasuhkrut lagundava ensüümi aktiivsus väheneb või puudub ensüüm täielikult. Kui diagnoositud on laktoositalumatus, võib arst soovitada esialgu vältida rõõska ehk hapendamata piima ja koort ning neist valmistatud toite, kuid proovida tarvitada hapendatud piimatooteid. Piimhappebakterid oksüdeerivad laktoosi piimhappeks ja tekkivas hapupiimas on vähem laktoosi kui rõõsas piimas. Seetõttu talutakse hüpolaktaasia korral tavaliselt paremini hapendatud piimatooteid, nagu hapupiim, hapukoor, keefir, jogurt, kohupiim ja juust. Ka vähendatud laktoosisisaldusega tooteid (laktoosisisaldus alla grammi 100 grammi piimatoote kohta) talutakse laktoositalumatuse korral enamasti hästi ja märkimisväärsete vaevusteta.

 

Isegi võid pole vaja karta

Kui veel mõni aeg tagasi kõlas sageli mõtteid, et rasvase või asemel võiks leivale määrida ja küpsetistes kasutada väiksema rasvasisaldusega rasvainet, siis nüüd rõhutavad paljud kokad ja pagarid seda, et kasutavad küpsetistes, kastmetes ja muudes roogades just ehtsat võid, mis annab toidule hea maitse.

Toitumise seisukohast pole põhjust või piimarasva peljata, kinnitab ka Eesti Piimaliit. Võis sisalduv rasv on seedekulglast hästi omastatav, sest seda iseloomustab suhteliselt madal sulamistemperatuur.

Umbes 14 grammist võist (näiteks kaks korralikku võileiba või suurem võisilm pudrukausis) saab inimorganism mitmesuguseid vajalikke toitaineid. Selle kogusega satub seedekulglasse umbes 7 grammi küllastatud rasvhappeid, mida inimkeha kasutab põhiliselt energeetilistel ja ehituslikel eesmärkidel. Selles 7 grammis on ligi gramm lühikese ahelaga küllastatud rasvhappeid, mida näiteks südamelihas vajab tavaolukorras normaalseks tööks.

14 grammist võist saab organism lisaks 2,4 grammi monoküllastamata ja 0,5 grammi polüküllastamata rasvhappeid, mis on samuti tervisele soodsa mõjuga. Kõik need rasvhapped on looduslikud ja keemiliselt muundamata – seda ei saa aga öelda mitmesuguste võid asendavate toidutoodete kohta.

Allikas: piimaliit.ee