Et korstnapühkijal ja ka vajadusel majaomanikul endal oleks katusel turvaline liikuda, on tähtis paigaldada katusele korralikult kinnitatud redelid. Foto: Toode
Nipid
15. oktoober 2015, 16:07

Õigesti valitud ja paigaldatud lisatarvikud panevad katuse edukalt toimima

Katusekatte või -tööde maksumust saab vaadata kui hädapärase olukorra päästmist või siis hoopis kui täispaketti, mille tulemusena sünnib funktsionaalne katuselahendus.

Viimane annab talvel lumekoormuse all kindla tunde, et kukkuv lumi ei taba inimesi ega vara ning et katus peab vastu ka ohtlikult sähviva äiksehoo. Korstnapühkijalgi on sellisel katusel turvaline liikuda. Sellest veel edasi mõtlevatel inimestel aga on võimalik panna katus lisaks elektrit tootma.

Tähtis on ka see, et ei ole mõtet osta 50 aastat kestvat katusekatet ja kinnitada see viis aastat kestvate kruvidega. Ka selles vallas kohtab sagedasti sõgedat kokkuhoidu.

 

Vihmaveesüsteemid

Rennide ja torude kaudu kindlasse paika juhitud vesi ei määri, ei riku tilkudes seinu ega jää seisma hoone soklisse, kust on lihtne tee vundamendi alla. Renne valides peaks arvestama sellega, et neil võiks olla võimalikult vähe liitekohti, ning seetõttu oleks parem kasutada võimalikult pikki ja mõistlikkuse piires ühes tükis renne.

Eesti metallkatuste ehitusstandardi järgi nõutakse rennikonksude kinnitamist sarikatesse, mitte vaid suvalises kohas laudisesse. Kui sarikasamm on suurem kui tootja lubatud suurim kinnituste samm, tuleb kinnitused paigaldada igasse sarikasse ja lisada üks iga kahe vahele.

Vihmaveesüsteemi juures on oluline kasutada ka spetsiaalset ja kahepoolse pinnakattega tsingitud terast, sest korrosioon ohustab seda katusetarvikutest ilmselt kõige enam. Mida Eesti kliimas kasutada ei soovita, on maapealse vihmaveetorustiku kinnine ühendamine maa-aluse drenaažiga. Selline suletud süsteem on mitu kuud jäätunud ja seda on võimatu puhastada. Küll aga on nutikas paigaldada jäätunud rennide ja torude töökorras hoidmiseks küttekaablid.

 

Lumetõkked

Mõtlema peab ka lumetõketele. Lumetõkete peaülesanne on hoida lumi ja jää katusel nendes kohtades, kust see ei tohi korraga alla langeda. Just siin peitub võti leidmaks lahendust, kui palju ja kuhu lumetõkked paigaldada. Samuti on lumetõkked erilise tähtsusega sellistel katustel, kus on mitmes kõrguses katusepindu, sest kõrgemalt langev jää võib rikkuda allapoole jääva katusekatte. Lumetõkete asetus räästas peab olema selline, et tekkiv koormus langeks kandeseintele.

Hea oleks kasutada lahendusi, mis tagavad sula või kergema lumesaju korral lume sulamise või langemise lumetõkete alt üle räästa. Selleks sobivad torudega lahendused või lumetõkkeaiad. Samuti on ülioluline, et lumetõke ei oleks kinnitatud niisama plekiprofiilide laineharjadele, vaid kindlalt plekilaine põhja ja roovidesse. Nn kolmnurksed lumetõkkeplekid on küll odavad, kuid lõhuvad koormusele järele andes ka katusekatte.

Lumetõkete paigaldamine ei vabasta majaomanikku paraku lõplikult lume lükkamise „mõnudest”. Heaperemehelik on paksem lumi katustelt siiski eemaldada vähemalt selles osas, mis ületab lumetõkete kõrgust.

 

Piksekaitse

Pea igal suvel põleb mõni elu- või tootmishoone Eestis maha pikselöögist tekkinud tulekahju tõttu. Piksekaitsesüsteemi paigaldamine on kahe otsaga ettevõtmine: ühtpidi tagab toimiv ja korrektne süsteem ohutu maanduse, kuid väiksemagi eksimuse korral paigalduses (ebapiisav maandustakistus, kehv või katkendlik ühendus maanduskaabli ja katusetarvikute vahel) võib süsteem ise kujutada endast ohuallikat. Seetõttu on erakordselt oluline kasutada piksekaitse lahenduste korral sertifitseeritud tooteid ja kutsetunnistusega paigaldajat. Sama soovitus, lasta katusele vaid asjatundjad, kehtib ka näiteks päiksepaneelide paigalduse korral.

 

_____________________________________________________________________

 

Mõelgem ka korstnapühkija turvalisusele

Plekk-katus on libe ja juba 15–20-kraadise kalde korral on sellel liikumine julgestusvahenditeta ohtlik. Seetõttu peaks paigaldama katusele pääsemiseks redelid ja korstna puhastamiseks tegema kohtkindla käigutee või platvormi.

Mida tähendab „kohtkindel”? Paljude vanemate majade katustel kasutatakse ise tehtud puuredeleid, mille tugevus on küsitav. Probleemiks on ka stabiilsus. Uue metallkatuse korral tuleks redel kindlalt kinnitada, et liigutatav puu- või alumiiniumredel pinnakatet ei kahjustaks.

Katusemeistril tuleks leida parim redelite ja käiguteede asetus, et need oleksid nii mugavad ja head kasutada kui ka turvalised. Arvestada tuleb ka majaomaniku harjumusi, näiteks kütmist, vandaalikindlust (tänavaga piirnevale seinale ei peaks seinaredelit paigaldama), aga ka visuaalset külge – ülearu ei ole neid tarvikuid kindlasti vaja.

Oluline on kontrollida, kuidas käiguteed ja redelid katusele kinnitada. Tootjalt tasub uurida, millised on nõuded ja soovitused, et paigaldatud tooted näiteks raskema kondiga peremehe all ei laguneks. Katustel kasutatavatele käiguteedele laienevad mitmesugused normid, mis määravad, milliste kruvidega ja kuhu tuleb paigaldada kinnitused, tootja juhendites määratakse suurim lubatud kinnituste samm.

Lisaks katusele kinnitatavale redelile tasub läbi mõelda kompleksne lähenemine: kas on vaja kasutada ka maapinnalt katusele jõudmiseks redelit või käiakse seal ajutise räästasse asetatava redeliga? Samuti on loodud lahendused kõrgemate korstnate otsa ronimiseks, sellisel juhul lisab turvatunnet seljatagune turvakaar, eriti kõrgete redelite korral ka turvasiinid turvaköie kinnitamiseks.

 

____________________________________________________________________

 

Kas teadsid?

Eramajades võib omanik kütteseadet ise puhastada, kuid iga viie aasta jooksul peab seal seadme üle vaatama ja puhastama kutseline korstnapühkija.
Tuleohutuse seaduse kehtestamisest, mille järgi see kohustus on määratud, möödus septembris viis aastat. Seega peaks nüüdseks kutseline korstnapühkija olema käinud kõigis kütteseadmega majades. Kes siiski pole veel jõudnud korstnapühkijat kutsuda, peavad seda kiiremas korras tegema.