Onkoloog: inimesed võiksid endast rohkem hoolida! (5)

See, et inimesed jõuavad hilja arsti juurde, ei kehti ainuüksi soolevähi kohta, tõdeb Ida-Tallinna keskhaigla onkoloog Vivian Esko. "Kõik seedetrakti ja üldse inimkeha sisemust puudutavad vähipaikmed on enamasti sellised, et need ei tekita esialgu väga spetsiifilisi muutusi ega iseloomulikke kaebusi. Mida noorem inimene, seda vähem pöörab ta tähelepanu sellele, et kuskilt pistab, torgib või valutab. Alles siis, kui asi on juba niikaugel, et ei tulda enam kaebustega toime, jõutakse arsti juurde," tõdeb ta. Vähk aga on selleks ajaks saanud pikka aega vaikselt ja salakavalalt areneda.

Soolevähi varaseks avastamiseks võiks olla abi sõeluuringust, millega Eestis plaanitakse alustada tuleva aasta teises pooles. Sõeluuringus kavatsetakse kasutada immunokeemilist peitveretesti väljaheites, positiivse vastuse korral järgneks sellele endoskoopiline uuring. Dr Esko tõdeb, et sõeluuringu käivitamine on üsna vaevaline, kuid kuskilt peab nii või teisiti alustama. "Kahjuks on trend selline, et haigestumine soolevähki kasvab kiiremini, kui see meile meeldiks," lisab ta. 

"Hirmus" uuring 

Soole endoskoopilist uuringut aga peetakse ebameeldivaks ning seetõttu ei rutta need, kel kahtlus tekkinud, tingimata kiiresti arsti juurde. Dr Esko nendib, et on oma töös kogenud, et inimestel võib soolest verd tulla palju tahes, aga sellele vaatamata on nad väga osavad ja teadlikud leidma põhjendusi, miks see nii on, küsimata endalt, kas põhjuseks võiks olla midagi hullemat.

"Muidugi, onkoloogid on selles suhtes natuke paranoilised, et pigem kahtlustavad halvemat ja siis tunnevad heameelt selle üle, kui halb jääb tulemata," ütleb arst muiates. "Inimesed peaksid endasse tähelepanelikumalt suhtuma. Ainuke normaalne verejooks ja veritsemine on naistel menstruatsioon, igasugune muu veritsemine on juba normist kõrvalekalle. Ega veritsemise põhjus ei pea alati vähk olema, aga see on põhjus, miks on vaja teha uuringud," lisab ta.

Ega ükski uuring ei ole midagi, mida rõõmuga ette võetakse, on arst nõus, aga leiab siiski, et kahtluse korral on parem protseduur siiski läbi teha. 1,5–2 meetrit pikk jämesool pole sirge kanal ja kokkuvajunud soole vaatlemiseks tuleb sellesse õhku sisse pumbata. Kõik see võib tekitada ebamugavust ja valu, nõustub arst. "Halvemal juhul jäetakse uuring pooleli ja öeldakse patsiendile, et järgmine kord tehakse seda narkoosis. On võimalik kasutada ka valu vaigistavaid ja lõõgastavaid võtteid, et protseduur siiski ära teha," lisab ta. ____________________________________________________________________

Mis on soolevähk? 

Soolevähk (kolorektaalvähk) on jämesoole- ja pärasoolevähk. Jäme- ja pärasool moodustavad seedekulgla alumise osa.

Eestis on soolevähki haigestumine viimase 30 aasta jooksul pidevalt kasvanud. See diagnoositakse pea 800 inimesel aastas ja sellesse sureb igal aastal üle 400 inimese.

Kõige suurem risk haigestuda jämesoolevähki on inimestel, kelle peres on leitud haiguspõhjuslik mutatsioon, samuti ohustab soolevähk teistest enam neid, kes põevad põletikulist soolehaigust. Risk suureneb kõigil, kel on vanust üle 50 aasta.

Soolevähile võivad viidata kõrvalekalded soolestiku töös (näiteks soole tühjendamise häired), veri väljaheites, hootised kõhuvalud, aneemia ehk kehvveresus ja imelik valutu tükk kõhus. Kui inimesel on tekkinud oma tervise suhtes kahtlusi või kaebusi, peaks ta kindlasti minema oma perearsti juurde. ______________________________________________________________________

Liha võib süüa 

Hiljuti vapustas lihasööjaid maailma terviseorganisatsiooni üsna karmis toonis uudis lihasöömise ja soolevähi seosest. Hiljem selgitati, et olukord nii tõsine siiski ei ole.

"Selge on see, et seos on olemas. Uuringute tulemused on näidanud, et soolevähk võib tekkida sagedamini neil inimestel, kes on punase liha gurmaanid," tõdeb dr Vivian Esko. Samas ei ole asi päris nii, et kui iga päev liha süüa, siis on kindel, et vähk tekib. "Vähil ei ole ühest põhjust," toonitab ta. Selle haiguse tekkes mängivad arsti sõnul rolli mitmesugused tegurid.

Liialduste vältimine ja mitmekülgne toitumine – need on kaks märksõna, mida lihasööjad peaksid meeles pidama. Ja kui lihatükid grillil mõnest kohast mustaks kõrbevad, siis need kohad võiks parem söömata jätta.

Vältigem kõhukinnisust 

Korras seedimine annab hea enesetunde ja aitab nii mitmeidki tõbesid eemal hoida. Dr Esko toob esile, et korras sooletegevuse huvides tuleks lisaks mitmekülgsele toiduvalikule juua piisavalt vett ning liikuda.

"Iga päev peaks jooma keskmiselt poolteist liitrit vedelikku. Sellest rusikareeglina pool peaks olema vesi ja teise poole võivad anda supid, piim, mahlad, kissellid. Kohv ja kange tee eriti ei kvalifitseeru, sest need stimuleerivad liialt neerude tööd. Inimese füsioloogia on paika pandud nii, et vedelik satub jämesoolde ja imendub sealt organismi tagasi. Kui anda organismile vedelikku liiga vähe, siis organism võtab jämesoolest kõik vee ära," selgitab arst.

Istuva eluviisi tagajärjel aeglustub omakorda soole tegevus, see aga soodustab kõhukinnisuse teket. "Sool on täpselt sama aktiivne kui inimene ise. Kui inimene liigub vähe, siis ega sool tema sees kiiremini liikuma ei hakka. Nii tekibki kõhukinnisus. Aga igasugune kõhukinnisus ei vii kohe vähi tekkeni, see on vaid üks neist teguritest, mis võib vähki esile kutsuda," lisab arst.