On tore, kui hambaarst teatab, et lapse hambad on terved ja tugevad. Sageli aga vajavad ka laste hambad parandamist. Foto: Mati Hiis
Nipid
19. november 2015, 16:02

Kaariest leitakse isegi väikelastel

Vähemalt 83 protsenti Eesti täiskasvanutest põeb hambakaariest. Ka laste seas on kaariesse haigestumise määr üsna kõrge – ligi 65 protsenti. Kahjuks ei ole see vaid noorte probleem, vaid kaariest leitakse ka juba 2–3-aastastel lastel.

Mida peaks hammaste tervishoiust teadma? Tervete hammaste jaoks on oluline õige suuhügieen ning „suhkrukella” jälgimine – et söömiste ja näksimiste vahe oleks vähemalt 3–4 tundi.

„Suhkrukella jälgimine aitab vähendada happerünnakute sagedust hammastele ning aitab kaasa ka suukeskkonna neutraliseerimisele. Lisaks sagedasele happerünnakule põhjustab happeline keskkond hammaste nõrgenemist demineraliseerumise tõttu – happelises keskkonnas eraldub emaili pinnalt kaltsiumi ja fosfori ioone, nõrgendades nii hambaemaili. Jättes söömiste vahele piisavalt näksimisvaba aega, saab sülg suu keskkonda neutraliseerida ning happelises keskkonnas hambast eraldunud mineraalide ioonid viiakse hambaemaili tagasi,” selgitab OÜ Nutrilligent toitumisnõustaja Tuuli Taimur.

Ülemäära sageda ja pideva söömise või magustatud jookide joomise tagajärjel tekib suus happeline seisund, sellest aga saavad „toitu” hambaid lagundavad bakterid. „Enamasti teatakse, et hambaauke põhjustab maiustuste ja magusate jookide tarvitamine, kuid ka näiteks krõpsude, küpsiste, leiva, makaronide või puuviljade pidev näksimine suurendab kaariesse haigestumist,” märgib toitumisnõustaja.

„Väikelaste seas on sage ka n-ö lutipudelikaaries, mis tekib siis, kui lapsele antakse magama mineku ajal voodisse kaasa magusa joogiga lutipudel, mida „popsutades” laps uinub. Nii on lapse hambad aga pidevalt happerünnaku käes ja õrnad hambad hakkavad lagunema,” lisab ta.

Ühest küljest on kaaries seotud süsivesikute (sagedase) söömisega, kuid vähem teatakse, et ka vajalike toitainete puudus suurendab kaariesse haigestumist. „Hambad vajavad kaltsiumi, fosforit, magneesiumi, tsinki, rauda ning rasvlahustuvaid vitamiine, nagu D-, A- ja K2-vitamiin. Seetõttu võiks iga päev menüüs olla toorpiima või piimatooteid (juustu, kodujuustu), hapendatud tooteid (hapukapsast, jogurtit, keefirit), liha, kala, köögivilju, pähkleid ja kaunvilju,” soovitab toitumisnõustaja.

Ja veel üks tähtis nõuanne lastevanematele: ärge tõmmake lutti oma suust läbi, ärge kastke seda suhkru ega mee sisse. Kaariest tekitavat bakterit vastsündinul ei ole, seega peab ta selle kelleltki saama.