Puuk muutub aktiivseks kui maapinna temperatuur on +5 kuni +7 kraadi. Enamasti varitseb puuk rohukõrrel mõnikümmend sentimeetrit maapinnast kõrgemal. Puugid võivad levitada nii entsefaliiti kui ka borrelioosi. Puukentsefaliidi vastu saab kaitsta end kaitsesüstimisega, puukborrelioosi vastu vaktsiini pole.
Kaitsesüstimisega puukentsefaliidi vastu tuleks alustada aprillikuus, siis jõuab immuunsus puugiohtlikuks ajaks välja kujuneda. Täielik vaktsineerimine puukentsefaliidi vastu koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse 1–3-kuulise vaheajaga, kolmas 9 kuud kuni aasta hiljem. Esimene kordussüst on vaja on teha kolme aasta möödudes, järgnevad kordussüstid viieaastaste intervallidega.
Terviseameti soovitusel on vaktsineerimine ennekõike vajalik puukentsefaliidi ohualal elavatele püsielanikele, eriti lastele, kuna lapsed on enamasti aktiivse eluviisiga ja viibivad rohkem looduses. Ka enne maale või laagrisse saatmist peaksid vanemad laskma oma lapsed vaktsineerida. Riskirühma kuuluvad ka üle 60 aasta vanused inimesed, kes käivad metsas seenel ja marjul. Lisaks neile on riskirühmas veel metsatöölised, kaitseväelased, piirivalvurid, jahimehed ja suvel metsas matkajad. Meil on enim puukentsefaliiti nakatunud inimesi Saaremaal, Ida- ja Lääne-Virumaal, Läänemaal, Pärnumaal ja Tartumaal, kuid ohualaks võib pidada tervet Eestit.
Puukentsefaliidi viirusega võib nakatuda nii puugihammustusega kui ka toorpiima juues, kui kitsed või lehmad on haigestunud. Terviseametis registreeriti mullu Eestis 116 puukentsefaliidi haigusjuhtu ja 1402 puukborrelioosi juhtu.
Mis maksab?
Puukentsefaliidivastane kaitsesüst on paraku teenus, mille eest peavad soovijad ise maksma. Keskmiselt maksab üks vaktsiinidoos 30 euro ringis või veidi alla. Näiteks Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliinikus maksab üks doos täiskasvanule 30 eurot ja lapsele 20 eurot, Ida-Tallinna keskhaiglas on ühe annuse hind täiskasvanule 34 eurot ja kuni 12-aastasele lapsele 29 eurot.
KOHE TOOVAD ÕHTUKS ---PAAR PUUKI