Foto: Vida press
Treenimine
6. mai 2016, 15:16

Hea vormi nimel: aktiivsusmonitor utsitab rohkem liikuma (1)

Aktiivsed ja sportlikud inimesed on kuulnud nii sammulugejast kui pulsikellast, aga aktiivsusmonitor astub nendest mitu sammu mööda. Vingemad käekella sarnased monitorid loevad iga tehtud liigutust, söödud kalorit ning annavad ka märku vajadusest trenni minna.

Hansaposti veebikaubamaja tootejuht Kadri Paide räägib, et aktiivsusmonitorid erinevad nii hinnalt kui funktsioonidelt - soodsamad saab kätte 35 euroga, kallimate hinnad ulatuvad sadadesse eurodesse. Endale sobivaima leidmiseks on mõistlik enne ostmist üle vaadata, milliseid võimalusi seadmed pakuvad.

"Olgu siinkohal üle korratud, et hea vormi saavutamiseks on vaja jälgida elustiili tervikuna – tõhusat liikumist, sobivat toitu ja piisavat ööund," räägib Kadri Paide, et kõik aktiivsusmonitorid suhtlevad nutiseadme äppidega, mis analüüsivad sinu tegevust ja annavad märku, kas ja kuidas peaksid oma eluviise muutma.

Iga liigutus loeb

On teada, et südame ja kogu keha tervise huvides peaks iga inimene tegema päevas 10 000 sammu. Aga kuidas neid kokku lugeda? Lisaks on iga samm erinev, sest pingutame ju kontoris koopiamasina juurde minnes ning õhtul sörkjooksu tehes erinevalt. Kuidas lugeda “samme” jõusaalis või ujudes? "Siin tulevadki appi monitorid, millesse on sisse ehitatud pulsimõõtja või mida saab pulsivööga ühendada," räägib Paide.

Kaasaegsemad seadmed loevad tema sõnul pulssi randmelt ja pulsivööd pole enam tarvis. Pulsilugeja oskab ise hinnata treeningu raskusastet ning analüüsida, kas see on vastavuses vanuse ja kehakaaluga.

Leivapaki EAN-kood jagab monitoriga kaloriinfot

Aktiivsusmonitori abil saab hinnata ka oma toitumist ning arvestada välja, kas liikumist on söödud kaloritega võrreldes piisavalt. "Loomulikult ei oska randmevõru ise meie toitu hinnata, küll saab vingematesse seadmetesse sisestada näiteks leiva- või singipakendi EAN-koodi ning söödud viilude arvu ja seade koos äpiga arvutavad koostöös välja, kui palju kaloreid on tarbitud," räägib Paide. Üks selline äpp on näiteks MyFitnessPal.com.

Restoranitoitudel EAN-koodi küljes pole, kuid Kadri Paide viitel on võimalik otsida olemasolevast valikust näiteks kanapasta või boršisupp, et seade võiks orienteeruvalt tarbitud kaloritest aimu saada. "Paljud seadmed annavad ka märku, et tänaseks on kalorilimiit täis ja nüüd oleks aeg sammud trenni seada," muheleb ta. Samas ei luba seade ka äärmustesse langeda ning hoiatab kui oled söönud liiga vähe või teed trenni liiga palju.

Une kvaliteet on tähtis

Kui toidu ja trenni seos kehakaaluga on kõigile teada, siis une olulisus tuleb paljudele üllatusena. "Uni ja söögiisu on omavahel seotud ning sageli kimbutab kaalutõus inimesi, kes magavad öösel liiga vähe tunde või kelle ööuni on probleemne," tuletab Kadri Paide meelde.

Kui aktiivsusmonitori kanda, saab ülevaate ka oma une kvaliteedist. Monitor annab nimelt hommikul täpse ülevaate, millal oli uni pindmine ja millal sügav. Nii ongi võimalik teada saada, kas magame piisavalt ja õigetel kellaaegadel. "Mõned inimesed vajavad sügavat und just õhtuti, kuid lähevad liiga hilja magama ning ei puhka välja isegi siis kui ärkavad hilja," viitab tootejuht. Osad aktiivsusmonitorid pakuvad ka äratusfunktsiooni ning hakkavad erinevalt kellast või telefonist helisemise asemel käe ümber vibreerima.

Kadri Paide ütleb, et aktiivsusmonitori kasutamisel võidab tervis kahekordselt. Ühelt poolt aitab see adekvaatselt ja roosade prillideta hinnata enda elustiili, teisalt sunnib ööpäevaringelt randmel olev seade meid rohkem liikuma ja toidupalu hindama. "Igaüks meist vajab tunnustust, isegi kui selle andjaks on moodne tehnikavidin," lausub ta.