Jalavannid aitavad väsinud jalgu turgutada. Foto: Bulls
Nipid
12. mai 2016, 15:49

Neli nõuannet, kuidas jalgade tervise eest hoolt kanda (2)

Kõndimist peetakse üheks efektiivseimaks ja mugavaimaks treeninguvormiks, kuid seda vaid juhul, kui iga samm valu ei tekita. Mida teha selleks, et jalad ei valutaks?

Kanna õigeid jalanõusid!

Tänapäeval on valdav osa teedest kaetud asfaldiga ja enamik igapäevasest liikumisest toimub enamjaolt kõval pinnasel. Seetõttu esinevad tihtipeale valud labajala erinevates piirkondades. Jalavalul võib olla mitmeid põhjuseid alustades ülekoormuse või liigesepõletikuga ja lõpetades radikuliidiga.

Väga oluline on kanda õigeid jalanõusid – liiga kitsad ja isegi pisut väikesed jalanõud võivad põhjustada traumasid, varbaliigeste põletikku ja koormuse ebaühtlast jaotumist. Valed jalanõud tekitavad sageli ka kiiret väsimust ja valu jalgades.

Jalanõusid valides tuleks silmas pidada, et jalatsi ninaosa oleks piisavalt kõrge ja lai, mis annaks varvastele piisavalt ruumi. Jalanõu kannaosa peaks olema parajalt ümber kannaluude, hoidmaks ära jala ülemäärast liikumist külgedele. Samuti peab jalatsi kannaosa kõrgus olema paras, sest sobimatu kõrgusega konts võib põhjustada surve ebaühtlase jaotumise ja sellest tulenevalt liigesekahjustusi. Pehmendusega sisetallad ning piisava paksusega välistallad vähendavad jala põrutust.

Jälgi oma toidusedelit

Ülekaalulisus koormab liigeseid, aidates kaasa jalavõlvi madaldumisele ning jalakoormuse ebaühtlasele jaotumisele. Oluline on toituda mitmekesiselt, suurendades igapäevamenüüs puuviljade, köögiviljade ja täisteratoodete osakaalu. Mõõdukas füüsiline aktiivsus tuleb alati kasuks.

Kasuta vajaduse korral tugitaldasid

Kui koormus jalgadele on suur, siis tekivad paratamatult varem või hiljem kaebused, mida oleks võimalik tugitaldasid kasutades ennetada või leevendada. Õiged tugitallad aitavad jalalaba vajalikust kohast toetades survet ühtlustada ning koormust vähendada, kindlustades mugava käimise ja seismise. Eriti vajalik on toetada jalavõlvi, sest toestamata jalavõlvist võivad saada alguse mitmed probleemid, nt selja-, põlve- ja puusavalu. Selleks, et tugitallast abi saada, tuleb see valida õiges suuruses, sest vale tugitallaga on kahju suur ning kaebuse leevendamise asemel võib tervisemure hoopis süveneda.

Eriti hoolikad peavad jalanõude ja tugitaldade valikul olema diabeetikud, kuna halvasti kontrolli all olev veresuhkur kahjustab jalanärve, vähendab jalgade tundlikkust ning põhjustab kergemini ka halvasti paranevaid haavandeid.

Hoolitse oma jalgade eest

Ajapikku tekivad jalgadele kõvenenud nahk ja mõhnakesed. Neid saab eemaldada salitsüülhapet sisaldavate kreemide abil, mis pehmendavad nahapaksendeid. Apteegist leiab vahendeid ka kannalõhede hoolduseks ning väsinud ja paistes jalgade turgutamiseks. Kes aga soovib, et jalgadel poleks ebameeldivat lõhna, võib kasutada spetsiaalst jalakreemi- või -puudrit.

_____________________________________________________________

Labajalad on tervise peegel

Jalalabade toetuspind ja anatoomilised iseärasused mõjutavad kõiki kehaosi ja rühti üleüldse. Kui jalgades on tekkinud vaevused, võib hädade põhjust täpsustada jala koormusjaotuse kompleksuuringuga ehk jalgade kõnnianalüüsiga. Kõnnianalüüsiks kasutatakse vastavat aparaati: elektroonne plaat registreerib labajala ja hüppeliigese liikumise ja jala toetuspinna maa suhtes ning see teave aitab arstil diagnoosida, anda ravisoovitusi, pakkuda välja harjutusi ja vajaduse korral määrata tallatoed.

Jalataldu saab hinnata ka seisuplaadil seismisega, mille käigus hinnatakse survet jalalaba igale punktile. Siin selgub, kas surve jalale on jaotatud ühtlaselt või on see pigem pöial/kannal ning kas koormus on keskel, rohkem paremal või vasemal poolel. Nii selgub, milliseid tugitaldasid tuleks jalakoormuse ühtlasemaks jaotamiseks kasutada, kuid kindlaks jääb tegemata jala liikumise osa.

Vaevuste tekkes võivad süüdi olla ka jalatsid. Paljudel naistel võivad kõrgekontsalisi kingi kandes tekkida alaseljavalud ning tihti saavad jalavalud alguse kitsast ja pigistavast kingast.

Ida-Tallinna keskhaigla ortopeed Vahur Metsna kinnitab, et ka mitmed haigused, nagu artriit, diabeet, kasvajad, närvide ja veresoonkonna haigused võivad avalduda just labajala haiguslike sümptomitega.