Toataimede puhul kehtib reegel – mida vähem valgust, seda vähem peaks olema ka soojust ja niiskust. Jahedas ja kuivas paigas suudavad lõuna poolt pärit taimed meie kliimas talve üle elada. Kui päike taas kõrgemalt käima hakkab ning päev pikemaks, valgemaks ja soojemaks muutub, peaks ka taimi tihedamalt kastma hakkama.
Kui tihti ja kui palju, see sõltub nii taimest kui välisteguritest. Ärge kastke ilmtingimata korraga kõiki oma toataimi, vaid neid, kes kastmist vajavad. Torgake sõrm mulda – niiviisi tunneb, kas see on kuiv või niiske. Suurem osa toataimi tahab, et neid korraga rohkelt kastetaks ning et potimuld enne järgmist kastmist peaaegu kuivaks tõmbuks.
Taimede niiskusvajaduse saate teada, kui uurite taime päritolu. Troopikast pärit taimed tahavad aasta ringi sooja (20 kraadi) ja seega tuleb neid kogu aeg ühtlaselt kasta. Vihmametsa asukatena ei vaja nad ka palju valgust.
Subtroopikast pärit taimed veedavad suve meelsasti õues ja talvituvad jahedas (5–15 oC). Neid tuleb talvel kasta minimaalselt, et muld päris tuhkkuivaks ei muutuks. Sellised on näiteks tsitrused, enamik kaktusi ja paksulehelisi, mitmed palmid (datli- ja kääbuspalm), noliina, kalanhoe, brugmansia, helksiine, kalanhoe, pelargoonium, tradeskantsia, alpikann, loorber, mürt, asalea, fuksia, kameelia, oleander.
Kastmise põhitõed
Epifüütsed ehk puudele kinnituvad taimed
Nende taimede juured ei taha vees liguneda. Paljud neist oskavad vett omastada lehtedega või on neil tekkinud lausa veekogumiskohad. Näiteks bromeelialistele tuleks peale tavapärase kastmise valada pehmet vett otse leherosetti. Nii püüab see taim vihmavett ka looduses. Rippuvaid habetillandsiaid kastetakse aga üksnes piserdades.
Paksulehelised ja kaktused
Paksuleheliste puhul on suurem oht neid üle kasta kui janusse jätta. Enamik kaktusi ei taha talvel üldse kastmist, sest selleks ajaks kaotavad nad oma juurekava ära. Märtsist alates võiks neid aga hakata piserdamisega äratama. Nii saab taim aru, et kevad on saabunud, ja kasvatab endale uued narmasjuured. Paari nädala pärast võib kaktust juba ka kasta.
Suurte õhukeste lehtedega taimed
Sellised taimed vajavad tunduvalt rohkem vett kui paksulehelised või kitsaste lehtedega taimed. Neid on raske üle kasta, kuid see-eest võivad nad jääda hõlpsalt janusse. Sellest annavad nad ka kiiresti märku – janus oleva taime lehed vajuvad longu. Longus taim tuleks asetada potiga 10–20 minutiks toasooja vette, pannes potile midagi rasket, et see vees hulpima ei hakkaks. Seejärel tuleb taim nõrutada. Turgutamiseks võib teda lisaks ka piserdada.
Sagedamini tuleks kasta:
- taimi, mis on suured, kuid mille pott on väike
- kui pott on juuri tihedalt täis kasvanud
- glasuurimata savipotis kasvavaid taimi
- pikemal palava päiksega perioodil
Peamine taimede hukkumise põhjus on ülekastmine.
Kommentaarid (0)