Kodu ja Aed

Toalillede kastmise põhitõed 

Victoria Parmas, 22. märts 2021 12:34
Foto: Unsplash
Nüüd on viimane aeg oma toalilled talveunest üles äratada. Parim viis virgumiseks on soe dušš, mis lehed tolmust puhastab ja eluvaimu sisse toob. Tihti ongi taime hukkumise põhjuseks vale kastmine. Kuidas seda siis tegema peaks, et seda poleks liiga palju ega vähe?

Toataimede puhul kehtib reegel – mida vähem valgust, seda vähem peaks olema ka soojust ja niiskust. Jahedas ja kuivas paigas suudavad lõuna poolt pärit taimed meie kliimas talve üle elada. Kui päike taas kõrgemalt käima hakkab ning päev pikemaks, valgemaks ja soojemaks muutub, peaks ka taimi tihedamalt kastma hakkama.

Samal teemal

Kui tihti ja kui palju, see sõltub nii taimest kui välisteguritest. Ärge kastke ilmtingimata korraga kõiki oma toataimi, vaid neid, kes kastmist vajavad. Torgake sõrm mulda – niiviisi tunneb, kas see on kuiv või niiske. Suurem osa toataimi tahab, et neid korraga rohkelt kastetaks ning et potimuld enne järgmist kastmist peaaegu kuivaks tõmbuks.

Taimede niiskusvajaduse saate teada, kui uurite taime päritolu. Troopikast pärit taimed tahavad aasta ringi sooja (20 kraadi) ja seega tuleb neid kogu aeg ühtlaselt kasta. Vihmametsa asukatena ei vaja nad ka palju valgust.
Subtroopikast pärit taimed veedavad suve meelsasti õues ja talvituvad jahedas (5–15 oC). Neid tuleb talvel kasta minimaalselt, et muld päris tuhkkuivaks ei muutuks. Sellised on näiteks tsitrused, enamik kaktusi ja paksulehelisi, mitmed palmid (datli- ja kääbuspalm), noliina, kalanhoe, brugmansia, helksiine, kalanhoe, pelargoonium, tradeskantsia, alpikann, loorber, mürt, asalea, fuksia, kameelia, oleander.

Kastmise põhitõed

Epifüütsed ehk puudele kinnituvad taimed

Nende taimede juured ei taha vees liguneda. Paljud neist oskavad vett omastada  lehtedega või on neil tekkinud lausa veekogumiskohad. Näiteks bromeelialistele tuleks peale tavapärase kastmise valada pehmet vett otse leherosetti. Nii püüab see taim vihmavett ka looduses. Rippuvaid habetillandsiaid kastetakse aga üksnes piserdades.

Paksulehelised ja kaktused

Paksuleheliste puhul on suurem oht neid üle kasta kui janusse jätta. Enamik kaktusi ei taha talvel üldse kastmist, sest selleks ajaks kaotavad nad oma juurekava ära. Märtsist alates võiks neid aga hakata piserdamisega äratama. Nii saab taim aru, et kevad on saabunud, ja kasvatab endale uued narmasjuured. Paari nädala pärast võib kaktust juba ka kasta.

Suurte õhukeste lehtedega taimed

Sagedamini tuleks kasta:

  • taimi, mis on suured, kuid mille pott on väike
  • kui pott on juuri tihedalt täis kasvanud
  • glasuurimata savipotis kasvavaid taimi
  • pikemal palava päiksega perioodil

Peamine taimede hukkumise põhjus on ülekastmine.

Samal teemal

24.04.2021
Varjulembesed toakannikesed: justkui lihtsalt kasvatataval taimel on oma kapriisid
18.03.2021
Spetsialist annab nõu, millist toalillemulda valida
21.02.2021
Unusta plastik! Need ökosõbra istutuspotid on märksa säästvamad ja soodsamad
06.02.2021
FOTOLUGU | Džungel üürikorteris, kus suurimat rõõmu pakuvad taimed, keda õnnestub päästa