Ürtide kuningas: külmakartlik, ent vastupandamatu basiilik

Tuntuima, vürtsbasiiliku ehk vahemere basiiliku erkrohelised lehed on siledaservalised, laiad ja siledad; tugevas soojas aroomis prevaleerib vürtsnelk.
Teiste sortide lehed võivad olla kollakas- või samblarohelised või hoopiski purpursed ja käharad. Lisaks põhibuketile on neil sortidel selgesti eristatav või isegi domineeriv nüanss sidruni, kaneeli, laimi, sidrunmelissi, tüümiani või aniisi näol.

Inglise keel kasutab basiiliku kohta nimetust basil (NB! inglise basilic on arhitektuuritermin, mille eestikeelne vaste on basiilika), soomlased ütlevad basilikka, sakslased kas Basilikum või Königskraut ehk kuningürt.

Basiiliku säilitamine
Basiilik on meil kasutatavatest maitseürtidest ainus, mille maitse ja aroom muutuvad kuivatamisel täiesti teistsuguseks ning kaotavad suure osa oma eripärast. Suhteliselt rahuldava tulemuse saab koos vähese veega püreeks töödeldud lehtede sügavkülmutamisel jääkuubikurestis.

Itaallased peavad ainuõigeks laotada varteta lehed väikestesse purkidesse kihiti vähese peene soolaga ning täita vaba ruum oliiviõliga. Lehtede varte küljest noppimisel ja purki ladumisel tuleb neid käsitseda õrnalt, et neile ei tekiks musti kergestiriknevaid laike. Külmkapis säilib niisugune segu ilma maitsemuutusteta kuni 6 kuud.

Kasutamisel võib segu töödelda saumiksriga püreeks ning pruukida pestokastme põhikomponendi või külmade salatikastmete, nt vinegrettkastme, aga ka kuumade pastaroogade maitsestamiseks. Sõelal kuivaksnõrutatud lehti võib kasutada ka nagu värskeid, maitsestunud õli sobib aga kasutada salatikastmes või pasta maitsestamiseks.

Basiilik aias ja potitaimena
Basiilik on parasvöötmes päris hästi kodunenud, saab aga juba +5 °C juures mustade laikudena väljenduvaid külmakahjustusi. Külmaõrn taim edeneb hästi kasvuhoones, kinnisel rõdul või toas aknalaual, avamaal aga vaid südasuvel. Linnas on basiilik potitaimena kättesaadav ka talvel, kuigi külmakahjustusi võib ta saada juba poe külmriiulis. Koju toomiseks tuleks basiilik sisse pakkida sama hoolikalt kui kallis lõikelill.

Kulinaarne kasutamine
Värskel kujul pruugitakse vahetult enne kasutamist peenestatud varteta lehti. Igati söödavad või vähemalt külmroogade kaunistamiseks kasutatavad on aga ka taime väikesed valged või roosad õied. Kõige paremini tuleb basiiliku maitse esile külmroogades, kuumadele roogadele tuleks peenestatud värske ürt lisada alles taldrikus või pärast pliidilt tõstmist.

Kuivatatud basiilikut pruugitakse peamiselt kuumroogades ning lisatakse seda siis veidi enne kuumutamise lõppu.

Värske basiiliku maitse- ja lõhnabukett on küll vürtsikas, kuid ei jäta teisi varju. Seetõttu sobivad selle taime kõrvale paljud toiduained. Tagasihoidlik tasub olla küpsetatud ja praetud liharoogade maitsestamisel, kuid kartuli, kala, seente, segasalatite, hakklihakastmete ja muidugi pastaroogade puhul võib basiilikut lisada heldelt.

Suurepärase maitse annab basiilikuoksake ka toiduõlile ja naturaaläädikale, väga hinnatakse basiilikuribakestega maitsestatud maasikaid. Parimaks näiteks basiiliku maitse- ja lõhnaomadustest on maailmakuulus pestokaste (vt lisatud retsepti).

Basiiliku tervendavad omadused:

• Vahemere-äärsetes maades on basiilikut alati kasutatud seedimise edendamiseks, spasmide leevendamiseks ja vannivette lisatuna üldise toonuse tõstmiseks.
• Tänapäeval võib basiilikut leida hingamisteede haiguste ravimiseks mõeldud mikstuuride ja siirupite (nt Broncholytin) koosseisus.
• Aknalauale pandud basiilikutaim või akna kõrvale riputatud ürdikimbuke hoiab kärbsed köögist eemal, hõõguvatele sütele visatud oksakeste lõhn aga peletab sääski.
• Basiilikutõmmisega loputamine leevendab igemepõletikku.
• Basiiliku ravivad omadused põhinevad tugevatoimelistes eeterlikes õlides. Uuringud on näidanud ka, et basiilik pidurdab vähkkasvajate, mikroobide ja viiruste tegevust, lisaks teeb ta inimorganismis tõhusat tööd vabade radikaalide tõrjujana.

Legende ja uskumusi
Kreeka õigeusu legend räägib, kuidas pärast Kristuse ülestõusmist hakkas tema endise vangikoopa ümber kasvama basiilikusort, mida hakati kutsuma pühaks (Osmium sanctum).

Indias, kust nimetatud sort tõenäoliselt pärineb, peetakse seda nii pühaks taimeks, et kulinaarias teda ei kasutata. Taime istutatakse templite sissekäikude juurde ning ohverdatakse jumalatele. Surijale pannakse suhu basiilikuleht, tagamaks tema pääsu jumala juurde.

Basiilikut pandi taevaväravate avamiseks lahkunutele kaasa ka vanas Kreekas ja Egiptuses. Itaalias on basiilikut peetud kuningate ürdiks ning õnne sümboliks, ka prantslased kutsuvad basiilikut l'herbe royale ehk kuningate ürdiks.

Pestokaste
Juba väike kogus erkrohelist, meeldivalt küüslaugulõhnalist pestot mimekesistab vinegrettkastet või mis tahes teisi külmi salati- või dipikastmeid, sh majoneesi, samuti igasuguseid võileivamäärdeid. Seda võib lisada ka supile, määrida enne küpsetamist kanapraele või kalale.

Itaalias valmistab iga pereema pestokastme ise kodus ja teeb seda kindlasti uhmris. Kuna igaüks valib talle enim meeldiva basiilikusordi ning varieerib koguseidki oma maitse järgi, pole Itaalia kodupesto iialgi täpselt ühesugune.

Kodune pestokaste
2 potti värsket basiilikut
4 sl oliiviõli
2 küüslauguküünt
2 sl piinia- või seedriseemneid
0,5 tl soola
0,25 tl purustatud musta pipart
2 sl sidrunimahla
2 sl riivitud parmesani juustu

Peenesta küüslauk noaga imetillukesteks tükkideks. Töötle basiilikulehed ja kõik muud ained köögikombaini või kannmikseriga ühtlaseks. Lase enne tarvitamist veidi maitsestuda, säilita külmas.