Kastmise kuldreeglid: kasta targalt neid soovitusi järgides (1)

Kastmine on suur ja tähtis töö, sellest ei pääse. Kuid ometi saab targalt kastes ja nelja reeglit järgides aia kuivast perioodist valutumalt üle aidata.

1. Pigem harvem, aga rohkem!
Kuna taimed ammutavad vett mullast juurtega, peab kastmisvesi jõudma sügavamale mulda. Kastes juhuslikult ja ebapiisavalt, niisutame ainult pealmist mullakihti, misjärel taimed hakkavad juurtega otsima joogivett kõrgematest mullakihtidest ja muutuvad põuaõrnaks. Täiesti kasutu on kasta märjaks taimed, aga jätta taimedealune muld kuivaks. Ka pisike vihm ei suuda taimede janu korralikult kustutada, sest juurtesügavusele mulda ei pruugi grammigi vett jõuda. Pigem aurustub see vähene vesi mulla pinnalt üpris kiirelt, eriti kui päike lagipähe lõõskab. Kõige parem on mullaniiskust sõrmega kontrollida – torka nimetissõrm mulda ja kui see on sõrmesügavuselt veel kuiv, tuleb kastmist jätkata. Üks-kaks korda nädalas vähemalt sõrmesügavuselt läbikastetud pinnas on piisav muru, püsikute ja väiksemate ilupõõsaste jaoks. Suuremad puud vajavad sügavamat läbikastmist.

Enamasti kehtib selline kastmisvalem:
1 m2 maad  = 1 ämber (10 l) vett = 10 cm sügavuselt niisutatud muld

Aga see valem ei kehti, kui ämbritäis vett lihtsalt maha läigatada või terve kastekannu sisu ühekorraga kiiresti maha valada – siis voolab vesi laiali.
Vesi imbub mulda kõige paremini siis, kui ta voolab väikese survega, aga pidevalt või kui vihmuti töötab nagu päris vihm – eelmised veepiisad peavad jõudma mulda imbuda enne, kui järgmine sahmakas kohale jõuab. Sellisel põhimõttel töötavad aquazoom-tüüpi vihmutid, kus vesi liigub poolkaares edasi-tagasi. Teist tüüpi vihmutid töötavad ringsektor-süsteemis ehk vihmuti liigub pidevalt ringikujuliselt 5–360 kraadi.

2. Ära kasta kuumal päikesepaistelisel keskpäeval!
Kõige parem aeg kastmiseks on varahommik või õhtupoolik, sest siis on õhutemperatuur madalam ja kastmisvesi ei aurustu nii ruttu. Taimede puhul, mis kipuvad kergelt seenhaigustesse haigestuma (roosid, aed-leeklilled, monardad, astrid jne), ei ole päris hilisõhtune kastmine soovitav.
Keskpäevases päikeses aurustub enamjagu kastmisveest, samuti muutuvad taimedel olevad veepiisad justkui pisikesteks suurendusklaasideks ning taimedele ja murule võivad tekkida põletusplekid. Muld niiskub kõige efektiivsemalt, kui kasta sombusel või isegi veidi vihma tibutaval päeval.
Juhul kui ainus võimalus kasta on siiski keskpäeval, tuleb eriti hoolsalt jälgida, et külm kastmisvesi ei satuks päikesest kuumaksköetud lehtedele või okastele. Selle tagajärjel võivad taimed šoki saada.

3. Noored taimed vajavad rohkem vett kui vanemad
Sagedasem kastmine on kõige olulisem taimede puhul, mis on alles äsja aeda istutatud, samuti vajab erilist hoolt vastkülvatud muru. Just esimestel kasvunädalatel areneb vastistutatud taimede juurestik ja sel ajal on mõistlik hoida muld juurte umber kogu aeg mõnusalt niiske. Niiskust aitab säilitada mullapinna multšimine.
Puud ja põõsad vajavad esialgu, teisel-kolmandal aastal peale istutamist üle nädala sügavat läbikastmist. Puudele võiks arvestada u 100 ja põõsastele 30 liitrit vett kastmiskorra peale. Hiljem, kui taimed on juurdunud, vajavad nad kastmisega turgutamist vaid pikemal põuaperioodil.
Äsja külvatud muru puhul ei ole olulised mitte kastmiskorrad, vaid see, et muld oleks kogu ööpäeva vältel seemnete külvisügavuselt niiske. Suvine päike võib tumeda mullapinna kiirelt tulikuumaks kütta, mistõttu mullas olev vesi aurub. Kui siis kastmisega hilineda, kuivab seemneidu ära ja muru ei tärka.

4. Kasta vaid vajadusel!
Enne kastma asumist tasuks kontrollida mulla niiskustaset. Kui muld on sõrmesügavuselt niiske, pole kastmiseks tarvidust. Liiga niiske muld võib taimedele olla ohtlikumgi kui hetkeline kuivus. Liiga märg pinnas põhjustab tihti haigusi ja taimede lämbumist.
Kõigele lisaks on taimedel veel omad kasvunõuded: kiviktaimlataimed ei vaja nii palju vett kui parasniiske aiamulla eelistajad, vee- ja kaldataimed eelistaksid aga elada varbad vees või koguni üle pea vee all.
Kõige rohkem on kuivaga hädas suurte lehtedega taimed nagu kobarpead või mõned laudlehed, mis vajavad niiskemat elupaika. Kõige paremini peavad kuumusele vastu suured puud ja põõsad, millel on võimas laialiulatuv juurestik, näiteks vahtrad ja hobukastanid, aga ka okaspuud. Samas pikema põua püsides vajavad kastmist nemadki.
Kastmise tihedust dikteerib ka koduaia muld – mida liivasem, seda tihedamalt tuleks kasta; savikamal pinnasel pääseb pisut vähesema kastmisvaevaga. Varjulises aianurgas olev peenar ei kuiva nii kergelt läbi kui päikese käes asuv.

Vali õiged riistad
Kastmistarvikuid ostes kehtib reegel – üheksa korda mõõda ja üks kord lõika. Igale vihmutile on peale märgitud, kui suurt ala sellega korraga kasta saab. Tasub pisut eeltööd teha ja enne ostmist läbi mõelda, milline on su aed, elustiil ja võimalused. Valik on lai: alates tavalisest kastekannust kuni täisautomaatse kastmissüsteemini välja.

Aiavoolik
Aiavoolik tuleks osta kvaliteetne – siis peab ta kauem vastu. Kõige paremad on nailontraadi või PVC-tugevdusega voolikud. Et vooliku kasutusiga pikendada, tuleks teda kasutamise järel hoida kokkukerituna varjulises kohas.

Pihustusotsik
Uuema aja pihustusotsikutel on tõeliselt mitu otstarvet. "Targemad" neist suudavad väikese keeramise tulemusel endast välja pritsida nii peent udu, jahutavat dušši kui survepesurit meenutavaid jõulisi jugasid.

Vihmutid
Vihmutisüsteemi valimisel on kasulik lähtuda pinna suurusest ja tüübist ning oluline on meeles pidada, et vihmuti töötab ainult veesurve mõjul. Kui surve langeb alla 2 baari, ei tööta ükski vihmuti.

Kastekann
Kui tehniliste tingimuste puudusel ei saa peeneid kastmissüsteeme kasutada, aitab hädast välja vana hea kastekann. Oluline on kannu suurus – liiga suur kann võib veega täidetuna osutuda liiga raskeks, aga liiga väikesega võib jäädagi aias edasi-tagasi vett kandma.