Lisaks sellele, et rosmariin annab toidule imelise maitse ja lõhna, sisaldab see ka palju organismile kasulikku: rosmariin on hea rauaallikas, samuti on selles kaltsiumi ja B6-vitamiini.Foto: Christal Marshall/Pixabay
Kodu ja Aed
8. aprill 2021, 08:25

Rosmariin: väärt maitse- ja ravimtaim (1)

Rosmariin on Vahemere piirkonnast pärit lõhnav igihaljas maitsetaim, mida kasutatakse nii köögis, kosmeetikas kui tervisetoodetes.

Lisaks sellele, et rosmariin annab toidule imelise maitse ja lõhna, sisaldab see ka palju organismile kasulikku: rosmariin on hea rauaallikas, samuti on selles kaltsiumi ja B6-vitamiini.

Rosmariini peetakse väärt ravimiks juba ammustest aegadest saati. Seda on läbi aegade kasutatud lihasevalu leevendamiseks, mälu parandamiseks, immuunsüsteemi ja veresoonkonna tugevdamiseks, ka juuste paremaks kasvuks.

Rosmariini nimi on tulnud ladina keelest, milles „marinus“ tähendab merd ja „ros“ kastet.

Rosmariin on vähenõudlik, kuid vajab valgust ja soojust, ei talu järske temperatuurikõikumisi ega liigniiskust, mille tagajärjel võib ta kõik lehed maha langetada. Foto: Luigi Pozzoli/Unsplash

Rosmariini väärt omadused:

  • Rosmariin on rikkalik antioksüdantide ja põletikuvastaste ühendite allikas, mistõttu selle tarvitamisel tugevneb immuunsüsteem ja paraneb veri, väheneb vabade radikaalide hulk organismis.
  • Rosmariini kasutatakse Euroopas laialdaselt kõhukinnisuse raviks, ehkki tõsist teaduslikku tõestust rosmariini raviomadustele seedimisprobleemide puhul pole.
  • Parandab mälu ja keskendumisvõimet.
  • Rosmariin mõjub hästi ajule ja silmanägemisele: selles sisalduv karnosiinhape võitleb leiduvate vabade radikaalidega, mis mõjutavad aju toimimist.
  • Rosmariin aitab säilitada ja parandada mälu ning aeglustada aju vananemist.
  • Rosmariin aitab ennetada leukeemia ja rinnavähi teket.
  • Rosmariinis leiduv karnosiinhape aitab kaitsta silmi vananemisel maakula degeneratsiooni ehk pimedaks jäämise eest.

Rosmariini kasvatamine
Rosmariin on vähenõudlik, kuid vajab valgust ja soojust, ei talu järske temperatuurikõikumisi, liigniiskust, mille tagajärjel võib ta kõik lehed maha langetada. Palaval aastaajal vajab siiski rikkalikku kastmist. Kui kastmine on ebapiisav, siis alumised lehed kolletuvad.

Mulda peab kobestama ja lisama lämmastik- ja fosforväetisi. Pealt väetatakse iga kahe nädala tagant täismineraalväetistega. Sügisel tuleks kasutada fosforväetist, kevadel lämmastikväetist.

Kevadel, sügisel ja talvel hoitakse rosmariini jahedas toas, aknalaual, suvel aga võib ta istutada aeda või rõdule päikese kätte. Mida madalam on talvine toatemperatuur, seda rikkalikumalt rosmariin õitseb. Varakevadel tuleks rosmariin ümber istutada värskesse mulda. Uus istutuspott peab olema pisut suurem eelmisest, korraliku drenaažiga, kuna rosmariin ei talu liigniiskust. Muld peab olema viljakas, lubjarikas, hea vee läbilaskevõimega ja huumusrikas. Rosmariin kasvab ka kuivades liivastes muldades.

Lisaks sellele, et rosmariin annab toidule imelise maitse ja lõhna, sisaldab see ka palju organismile kasulikku: rosmariin on hea rauaallikas, samuti on selles kaltsiumi ja B6-vitamiini. Foto: Christal Marshall/Pixabay

Rosmariini kärpimine ja paljundamine
Rosmariini kärbitakse paremaks puhmastumiseks, jättes alles 3-4 sõlmevahet eelmise aasta kasvust. Kui täiskasvanud rosmariini võrsed jäävad lehtedest paljaks, viiakse märtsis-aprillis läbi noorenduslõikus.

Õisi kogutakse õitsemise perioodil (kestab 20-25 päeva). Noori võrseid lõigatakse koos õitega (kuivatatakse ja kasutatakse ravimiseks). Maksimaalse korje saab 4-5 kasvuaastal. Rosmariini paljundatakse pistikutega, seemnetega, põõsa jagamisega ja võrsikutega.

Allikas: Seemnemaailm