KASULIKUD NÕUANDED: asu linde toitma juba hilissügisel, mitte alles lume ja pakase saabudes (19)

• Otstarbekas on linde toita just spetsiaalses toidumajas või -laual, mitte raputada toitu lihtsalt aknalauale. Esiteks võivad linnud toidu pärast võideldes vastu akent lennata ja endale viga teha. Teiseks ei jää söödud toit igavesti linnu kõhtu... Nii muutub aknalaud inetuks, samuti võib see saada lindude seas haiguste levitajaks. Näiteks on vineerpõhjaga toidumaja hoopis lihtsam puhtana hoida kui värvitud plekist, võib-olla ka lume ja jääga kaetud aknalauda.
• Kindlasti tuleb jälgida, et toituvate lindude juurde poleks vaba juurdepääsu kassidel.
• Metsamehed võiksid rajada söödaplatse ka metsa, kus toidumaja saaksid külastada ka sellised liigid, kes tavaliselt inimasulate juurde ei tule.
• Söötmiskohti ei tasu rajada liiga tihedasti, muidu võõrutab see linnud nende loomuliku toidu juurest eemale. Ka talvel tuleb lindudele anda võimalus loodusest toitu otsida, et valmistada neid ette kevadeks, mil inimesed lindude lisasöötmise lõpetavad.

Millega linde toita?

• Sobivasse kohta riputatud pekitükk on üks kõige tõhusamaid ja käepärasemaid viise: kõige hädalisem energiavarutäiendus on sel moel tagatud.
• Parem on segada kaerahelbeid või hirssi sularasvaga, eelistatult searasvaga. Sünteetilisi toidurasvu ei maksa lindudele pakkuda. Lase segul natuke aega soojas seista, et rasv jõuaks teradesse imbuda, seejärel kurna üleliigne rasv pealt ära. Sellist toitu võib korraga rohkem valmis teha, sest näiteks väikestes karbikestes saab seda jahedas kohas kenasti alal hoida. Soojas seevastu kipub rasv rääsuma.
• Pakkuda võib ka veidi hakkliha, parem rasvast sealiha, mis kergesti ära ei külmu. Kui hommikuse töölemineku ajal on väljas juba valge, on just paras hetk toidumajja selline pisike maiuspala poetada. Muidugi ei maksa siingi liialdada – terve pakk hakkliha külmuks lihtsalt läbi ja rõõmu võib sellest tõusta vaid varestele või rähnidele, kes tugeva nokaga sealt mõne pala kätte saavad.
• Kindlasti tasub toidukaarti täiendada igasuguste pähklitega. Muu hulgas sobivad ka poes müügil olevad tegelikult eksootilistele toalindudele mõeldud linnutoidud. Selles segus on erinevaid seemneid ja vahel ka vitamiine, nii võib see olla toit olla isevalmistatust mitmekesisem ja kasulikum.
• Vältida tuleb soolapähkleid. Soolagi on lindudele veidi vaja, aga liiga suur kogus soola tekitab janu. Siis tuleb lindudel süüa lund, kuid selle sulatamisele kulub linnukestel rohkelt hädavajalikku ihusooja.
• Vee väljapanekust enamasti kasu ei ole, kuna väikeses nõus kipub see kiiresti külmuma, suurde võivad linnud aga suplema tikkuda ja siis külmuvad linnu suled jäässe ning tagajärjeks on linnu hukkumine.

Oluline on toitmise regulaarsus!

• Kui paned toitu välja kindlatel kellaaegadel, siis harjuvad linnud sellega ära. Kui siis vahel mõne minuti hilined, võid märgata juba ootavaid ja ehk juba ka veidi närvilisi linde. Samas ei ole sel viisil toimides karta, et toit lihtsalt vedelema jääb, lund täis tuiskab või tuul selle laualt minema puhub.
• Eriti halb on see, kui toitmine lindudele harjumuspäraseks saanud paigas ühel hetkel lihtsalt ära lõpetatakse. Asi pole selles, et linnud ei oskaks siis enam toitu hankida, aga nad panustavad liiga palju aega ootamisele ja inimeste peale lootmisele ning pärast võib toitumistunde napiks jääda.
• Iseasi on lindude võõrutamine ehk järjest kasinama toiduvaru väljapanek. Just nii tuleks käituda kevadel, sest ka siis võib järsk lisatoitmise lõpetamine saatuslikuks saada, eriti kui soojade ilmade vahele tuleb mõni pakaseline öö. Pakutava toiduhulga järkjärguline vähendamine tuletab lindudele meelde vaadata, kas soojem ilm pole ehk õunapuudele juba kahjureid peesitama meelitanud.

Allikas: Toomas Jüriado, EOÜ