9 nõuannet sügavkülmutatud toiduainete sulatamiseks

1) Tuleb meeles pidada, et erinevad toiduained säilivad sügavkülmikus erinevalt. Liiga kaua seisnud toit kaotab kasulikud ja maitseomadused ning võib olla tervisele isegi ohtlik. Seetõttu ära unusta toiduaineid sügavkülma!  Samuti on ühest ja samast toiduainest erineval viisil valmistatud roogadel erinevad säilimisajad – üldjuhul riknevad suurema rasvasisaldusega toiduained ja rasvarikkad valmistoidud teistest kiiremini.

2) Levinumate külmutatavate toiduainete säilivusajad:

• Rasvane kala 2 - 4 kuud

• Väherasvane kala 6 - 8 kuud

• Hakkliha 3 - 4 kuud

• Toores rasvane liha umbes 6 kuud

• Väherasvased lihatooted kuni 12 kuud

• Marjad, moosid, köögiviljad kuni 12 kuud

• Seened (olenevalt valmistusviisist) 2- 12 kuud

• Valmis toit 3 - 6 kuud

• Leib kuni 12 kuud

• Sai kuni 6 kuud

• Kondiitritooted 1 kuni 3 kuud

• Kaubandusest ostetud külmutatud toodete puhul jälgi tootja poolt lubatud säilivusaegu!

Järgnevalt mõned levinud sulatusmeetodid. Kuivõrd mikrolaineahjus sulatamist ei peeta eriti tervislikus, siis siinkohal seda ka pikemalt ei käsitle. Soovi korral leiab nõuanded iga konkreetse mikrolaineahju juhenditest.

3) Toiduainete sulatamine külmkapi jahekambris – väga paljude toitude puhul on see parim sulatusmeetod! Bakterite elutegevus on madal ning aeglasel sulatamisel säilivad ka enamuse toiduainete tekstuur ja muud omadused paremini.

Pane külmutuspakendis olev toit alusele ning lase rahulikult külmkapis üles sulada. Sel viisil sulatatud toiduaineid võib toidu valmistamiseks kasutada kuni paari päeva jooksul (olenevalt toiduainest).

NB! See on eelistatud sulatamisviis liha ja kala ning võikreemiga kookide ja tortide puhul!  Sobilik ka mereandide (värskeid krevette sulata enne keetmist vaid poolenisti), puuviljade, toormooside, püreede, taigna, mõnede köögiviljade (maisitõlvikud), seente (salatitesse) ja valmistoitude puhul.

Meetodi peamiseks miinuseks on pikk sulamisaeg! Peab toiduvalmistamist oskuslikult planeerima, aega võib kuluda 2 – 24 tundi, isegi kauem.

4) Sulatamine külma vee abil – üsna hea ja kiire alternatiiv külmkapis sulatamisele. Paki sulatatav toode veekindlalt ning aseta rohke külma veega täidetud anumasse (või jooksva vee alla). Vaheta iga 15-30 minuti järel vett. Sobib väga paljudele toitude sulatamiseks. Ära kasuta valmis küpsetiste sulatamiseks!

Sobilik meetod ka liha ja kala sulatamiseks. Sel moel sulatatud lihatooted küpseta ja valmista toiduks koheselt või mõne tunni jooksul (hoia vahepeal kindlasti külmkapis).

5) Otse sügavkülmast kasutamiseks sobivad enamus köögivilju (eriti tükeldatud ja/või kergelt eeltöödeldud), kalalõiked (suppidesse), küpsetamiseks mõeldud taignatooted, paljud valmistoidud, marjad/marjasegud (kissellidesse, putrudesse, blenderisse, küpsetistesse), maitsetaimede segud, spinat, frikadellid, seened (kastmetesse, suppidesse).  Ka väikesed õhukesed lihatükid (kiireks praadimiseks või kastmetesse).

6) Sulatamine toatemperatuuril – seda meetodit soovitatakse pigem vältida, kindlasti ära sulata toatemperatuuril liha ja kala! Meetod on siiski sobilik mitmete küpsetiste sulatamiseks - leivad, saiad, keeksid, juustukoogid. Ka toorjuustu, suhkruga marjapüreesid ja osasid marju/puuvilju võib sulatada toatemperatuuril.

7) Sulatamine sooja veega – üldiselt ei soovitata. Siiski on see kiire võimalus näiteks külmutatud mahlade sulatamiseks – lase veekindlalt pakendatud mahlal osaliselt sulada kuumas vees, vala välja ja ülejäänud mahl sulab ise. Ka on sel moel mugav valmistada toormoosist kiiresti mahlajooki – sulata külmutatud moosi sooja veega seni, kuni moos eraldub karbist/kotist. Lisa keedetud sooja vett ja lase pisut seista. Vajadusel sega kahvliga või purusta saumikseriga.

8) Täiesti eraldi teema on külmutatud marjade sulatamine ja kasutamine – siin võib leida terve hulga üksteisega üpris vastukäivaid nõuandeid.

Läbivalt leiab soovituse, et kookide valmistamisel ja kaunistuseks on parimad just külmutatud sulatamata marjad. Samas leidub hoiatusi, et tainas muutub külmutatud marju kasutades vesiseks. Selle vältimiseks on perenaiste seas üsna levinud nipp – kasutada küpsetistes külmutatud marjade eelnevat segamist vähese tärklisega.

On soovitusi, et C-vitamiini säilitamiseks tuleb sulatada marjad võimalikult kiiresti (veekindlalt pakituna soojas vees või mikrolaineahjus). Samas leidub hoiatusi, et sel moel jääb järgi vaid vesine sodi.

Teisalt soovitatakse marju (eriti maasikaid) sulatada rakkude ja kestade purunemise vältimiseks aeglaselt, toasoojuses või hoopis külmiku jahekambris. Ka suhkru lisamine sulatamisel või külmunud marjade ülevaalmine kuuma suhkrusiirupiga on levinud nõuanded.

Ilmselgelt pole ainuvõimalikku tõde ja palju oleneb marjade külmutamise viisist ning marjade liigist – tööstuslikult ja kiiresti külmutatud marjad ning kõva kestaga marjad kannatavad sulatamist paremini.

9) Kord sulatatud toitu ei külmutata uuesti, küll aga võib uuesti külmutada sellest valmistatud toite – näiteks sulatatud marjadest tehtud püreed või lihast tehtud kotlette.