Punapeet on vitamiinidest punnis, olles abiks ka tõsisemate terviseprobleemide korral.Foto: Tracy Lundgren/Pixabay
Kodu ja Aed
25. september 2019, 05:45

Tõeline imetaim: kõigile tuttav punapeet, mis pakatab tervislikkusest

Ammu on möödas ajad kui peeti ainult äädikaga marineeritult või toorsalatina söödi. Punapeet on tõusnud tõeliseks täheks, mida võib leida isegi magustoitudest! Vähem on olnud kuulda tema imelistest tervistavatest omadustest – mõjust immuunsusele ja isegi kroonilistele hädadele!

Punapeet on väärt kaaliumiallikas ja üks joodirikkamaid köögivilju. Kusjuures joodist on põhjamaalasel pidevalt vajaka. Südamehaigete, veresoonte lupjumise, kõrge vererõhu ja kehvveresuse all kannatajate toidulaual võiks peet iga päev olla. Kasvõi peedimahlana, mida nüüd pudeliga müüakse.

Küpseta peeti ahjus või hoopis keeda
Tasub meeles pidada, et peeti ei pea oimetuks keetma. Teda võiks näiteks tervena fooliumisse keeratuna ahjus madalal kuumusel küpsetada. Nii püsib maitse parem! Kuigi kaasajal on aretatud ka oranže ja kollaseid peete, on parimad ikkagi tumepunased peedid.

Kauplustes ja turul müüakse peete ka keedetud kujul, kuid ka kodune keetmine pole midagi keerulist ning peedimahl tuleb üsna kergesti nõudelt maha. Poole keemise pealt peaks lihtsalt tule kinni keerama ja jätma peedid kaane alla hauduma. Koorida tasuks peete peale keetmist. Köögivili on valmis siis, kui koor katsudes maha tuleb.

Kõige parema maitsega on keskmise suurusega juurikad, sest need sisaldavad vähem kiudainet, rohkem suhkrut ja mineraalsooli. Peet sisaldab suhkrut 8–12%, ka üsna palju naatriumi, kaaliumi, magneesiumi, joodi, rauda, 1,5% valku, kiudainet, rasva, värvaineid, askorbiinhapet, B1-, B2-, P-, PP-vitamiini, foolhapet ning alkaloiditaolist ainet betaiini, mis reguleerib koliini teket ja parandab sellega maksa ainevahetust.

Punapeet on vitamiinidest punnis, olles abiks ka tõsisemate terviseprobleemide korral. Foto: Tracy Lundgren/Pixabay

Parandab verd ja mälu
Loodusliku suhkru ja raua sisaldus peedis parandavad mälu ja kontsentratsioonivõimet ning stimuleerib vereloomet. Kaaliumil on südame rütmi normaliseeriv toime, magneesium alandab vererõhku ja aitab jalakrampide vastu, jood mõjutab rasva (ka kolesterooli) ainevahetust. Kiudained ja orgaanilised happed stimuleerivad maosekretsiooni ja soole peristaltikat, seetõttu võib peeti kasutada ka spastiliste soolepõletike korral.

Peedis leiduv beetakaroteen muutub inimorganismis kasulikuks A-vitamiiniks. Peedimahl on hea looduslik kõhulahtisti, uriini eritumist ja punaliblede teket soodustav ning immuunsüsteemi tugevdav vahend. Peet on hea ka kliimaksi, veresoonte lupjumise, rasvumise, kõrgvererõhu-, sapipõie- ja neeru-maksahaigete dieedis. Ka vere madala rauasisalduse puhul on peet abiks.

Paned lehed kasvama
Värske peet püsib külmkapi juurviljasahtlis kuni 3 nädalat, keedetud peet tuleks ära tarvitada paari päevaga. Kui juba peedid toas tohletama hakkavad, tasub need pooleks lõigata ning ülemine pool värskete lehtede saamiseks kasvama panna. Peedilehed sobivad salatitesse. Maitselt on nad hõrgud ning on ülimalt tervislikud sisaldades samu aineid, mis juurikadki.

Peet maitseb imehea ahjus küpsetatult, kübekese küüslauguga. Foto: Monika Grabkowski/Unsplash