Koriandrid kas armastatakse või vihatakseFoto: Pixabay.com
Kodu ja Aed
30. november 2018, 13:44

Armurohi koriander

Koriander on üks maailma vanimaid maitsetaimi, mida “Tuhande ja ühe öö” muinasjuttudes kohtab ka kui afrodisiakumit ehk erootiliste tunnete äratajat. Tegelikult on koriandril veel palju häid ja kasulikke (maitse)omadusi. Vaata lisa!

Köömne, porgandi ja tilli lähisugulane aedkoriander on umbes 50 cm kõrgune külmakindel ühe-, vahel ka kaheaastane sihvakas püstjas rohttaim. Erkrohelised lehed on taime tipus peenelt lõhestunud ja käharjad, allpool aga kolmehõlmalised ja lamedad. Väikesed heleroosad, valged või sinakad õied on koondunud sarikatesse. Viljastatud õitest kasvavad kerakujulised jaguviljad, igaühes kaks tihedalt liitunud 3–5 mm pikkust seemnetaolist vilja, mille lõhn on enne küpsemist üsna eemaletõukav. Kuivatamisel jagunevad seemned kaheks, üldjuhul muutuvad pruuniks ning omandavad eripärase ja väga meeldiva aroomi.

Ürdi ja vürtsi kirjeldus
Nii koriandri lehed kui ka varred levitavad vürtsikat petersellilõhna, maitse aga tekitab kas suurt vaimustust või resoluutset vastumeelsust. Kõige enam peetakse lehtedest lugu USA lõunaosariikides ja Ladina-Ameerikas, Kagu-Aasias, Indias, Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas. Seemnetel seevastu on meeldivalt soe, veidi muskust meenutav magusavõitu aroom ja maitse, milles aimub apelsinikoore mõrkjat alatooni. Aasias pruugitakse suppide maitsestamisel ka taime juuri.

Päritolu ja levik
Koriander on üks maailma vanimaid maitsetaimi, mille kasutamine nii rahvameditsiinis kui ka köögis sai alguse juba 5000 aastat e.m.a. Taime algseks kodumaaks peetakse praeguse Kreeka alasid. Koriandri kasutamise kohta leidub tõendeid nii iidsetes sanskritikeelsetes ülestähendustes kui ka piiblis.
Lääne-Euroopasse ja Briti saartele viisid koriandri Rooma sõdalased, kes olid seda taime harjunud kasutama kulinaarias ja ravitsemisel. Koriandri pruukimise õitseaeg kestis seal renessansiajastuni ehk kuni idamaised vürtsid kättesaadavaks muutusid. Uude Maailma, täpsemalt Peruusse, viisid koriandri Hispaania konkistadoorid. Taim levis kiiresti ka teistele Ladina-Ameerika aladele ning sealt edasi praeguse USA territooriumile.

Koriandri kasutamine ja säilitamine
Meie toidukultuur kasutab peamiselt koriandri seemneid, ürdina eelistatakse meil aga petersellilehti. Värske koriandri kasutamisel peab arvestama, et selle maitse ja aroom on lausa kordi tugevamad ja püsivamad kui petersellil. Seetõttu tuleks lehti pruukida pigem kasinalt kui heldelt. Koriandri lehti kuivatada ei tasu, sest siis kaoks kogu eksootika, küll aga võib neid enne blanšeerida ehk kuumehmatada ja seejärel külmutada jääkuubikurestis.
Jahvatatud koriandrit kohtab meil enamasti piparkoogimaitseaines ja mõnes pagaritootes. Mujal Euroopas antakse koriandriga põnevamat maitset kalale ja mereandidele, riisi-, muna- ja kartuliroogadele ning juustudele. Hollandis kasutatakse koriandriseemneid nisuõlle (witbier) maitsestamiseks. Ning muidugi kohtab koriandrit meilegi kättesaadavates eksootilistes maitsesegudes, nagu karris või garam masalas.
Koriandrit müüakse nii tervete seemnetena kui ka peenemalt või jämedamalt jahvatatuna. Terved seemned säilivad lõpmatult ja vajavad kõikide omaduste elluäratamiseks vaid kerget röstimist, seejärel aga purustamist või peenestamist. Jahvatatud vürtsi tuleb säilitada läbipaistmatus purgis tiheda kaane all, vältimaks võõra lõhna külgehakkamist ning eeterlikel õlidel põhinevate maitse- ja aroomiomaduste haihtumist.

Armurohi ja Chanel 5
“Tuhande ja ühe öö” muinasjuttudes kohtab koriandrit kui afrodisiakumit ehk erootiliste tunnete äratajat, samuti kui mehelike võimete tugevdajat. Hiinas pruugiti juba aastatuhandete eest koriandrist tehtud armujooki. Ka on leitud tõendeid, et juba Hippokrates kasutas koriandrit mitmete hädade leevendamiseks.
Koriandri tugevatoimeliste eeterlike õlide antibakteriaalset mõju on ära kasutatud liha säilitamisel, koriandri aroomiga aga varjatud halvaksläinud jahu ebameeldivat lõhna. Rukkileivale on seda lisatud soolevaevuste leevendamiseks. Ka on koriandrit kasutatud seedehäirete, gaasivalu ja kõhukrampide kergendamiseks ning voodihaigete söögiisu ergutamiseks. Väidetavalt aitab koriander, sarnaselt kaneeliga, võidelda ka soolestikus pesitsevate ebameeldivate pärmiseentega.
Tööstuses pruugitakse koriandrivilju mõnele alkohoolsele joogile, sh džinnile iseloomuliku maitse andmiseks. Viljadest destilleeritud õli kasutab parfümeeritööstus lõhnaainena seepide ja parfüümide tootmisel. Maailmakuulus parfüüm Chanel 5 aga sisaldab ühe olulise komponendina õli, mis on destilleeritud koriandritaime rohelistest osadest. Koduaias soovitatakse koriandrit kasvatada kui taimekahjurite peletajat, kasulike putukate ligimeelitajat ja head meetaime.

Koriander tavameditsiinis
Äsjased uuringud on tõestanud, et koriandriõli aitab leevendada beebide ja täiskasvanute koolikuid ehk gaasivaevusi. Autoriteetsete allikate kinnitusel võib koriandriseemnetest tehtud lahjat teed julgelt anda isegi alla kahe aasta vanustele lastele. Koriander aitab ka väljutada liigset vett ning lehemähised kiirendavad väikeste pindmiste haavade paranemist. Meedikud uurivad ka koriandriõli väidetavalt põletikuvastast toimet, mida rahvameditsiin on iidsetest aegadest ära kasutanud reuma-, artriidi- ja närvivalu leevendamisel. Farmaatsiatööstuses muudetakse koriandri abil talutavamaks paljusid ebameeldiva maitse või lõhnaga ravimeid. Lahtisti koostisosana aitab koriander vähendada tugevaid valulikke kokkutõmbeid soolestikus.
Väidetavalt kasutati koriandrit liha säilitamiseks juba Rooma riigi päevil. Nüüdseks on teadlased kindlaks teinud ka selle põhjuse – koriandrist on leitud kahjulike mikroorganismide tegevust pärssivaid aineid ning rasva rääsumist takistavat antioksüdanti.

Vormikook õunte ja koriandriga
Tainas:
5 dl jahu
0,25 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soola
100 g külma võid
1,5 dl suhkrut
Täidis:
8–10 keskmist haput õuna
(sidrunimahla)
2 dl 35% rõõska koort
2 munarebu
1,5 tl jahvatatud koriandrit

Töötle omavahel segatud kuivained ja väikesteks tükkideks lõigatud külm või sõmeraks seguks – kas sõrmede vahel või tainakonksudega. Kalla see pehme küpsetusmargariiniga määritud ja riivsaiaga üleriputatud koogivormi ja suru ühtlaselt põhjale, mõne sentimeetri ulatuses ka seintele.
Lao peale õhukesteks viiludeks lõigatud kooritud õunad. Soovi korral niisuta õunaviile tumenemise vältimiseks sidrunimahlaga. Pane vorm 25 minutiks 225 °C ahju keskmisele siinile. Mikserda koor vahuseks, lisa munarebud ja koriander. Kalla segu poolküpsenud koogile ja küpseta 25–30 minutit 175 °C juures.

Allikas: Kodukiri