Kodu ja Aed

Rohenäpu toimekas talv: maitsetaimedest aknalaual kahjuritõrjeni 

Eva Luigas, Kodukiri, 29. november 2020 06:58
Foto: Unsplash
Sellist aega, kui taimedega tegeleda ei saa, õnneks ei ole. Talve hakul, kui aiamaa enam erilist hoolt ei vaja, jääb aednikuhingega kodaniku pilk tavaliselt toalilledel pidama. Kuid tasuks pilku avardada. Aknalaual võib kasvatada ka köögivilju ja maitsetaimi.Tuppa komandeeritud köögiviliTubase elu peale taandumise tuhinas on usinamad rohenäpud õuest või kasvuhoonest mõned hilja peale jäänud köögiviljataimed kaasa haaranud ja poputavad neid nüüd usinalt toas. Pole sugugi ime, kui tomat või paprika, aga miks mitte ka tšilli rõõmsalt aknalaual elades oma roheliseks jäänud viljad punaseks küpsetab. Siis, pärast pisukest puhkust paari kuu pärast, kipub mõni neist ka uuesti õitsema.Kui veab, võib sellesama taime uuel aiandushooajal sooja saabudes uuesti õue elama kupatada. Päris lõpmatuseni nii trikitada ei õnnestu, kuid pea kaks suve on minul üks paprikataim täisvääruslikku saagiandjat etendanud küll.Salatid ja maitsetaimedKõige lihtsam on toas maitsetaimi ja salateid edasi kasvat
Foto: Unsplash

Samal teemal



Lisavalgus ja kastmine
Kuid paljud teised taimed võivad hoogsalt kasvada ja õitseda ning seetõttu suuremat hoolt vajada.  Sellised toataimed võiks võimalusel aknale lähemale viia ja/ või taimelambiga neile lisavalgust anda.
Üldjuhul peaks talveperioodil kastma vaid siis, kui muld potis on jõudnud taheneda, mõnede kuivalembeste liikide puhul ka läbi kuivada. Vaid väga niiskusnõudlikke taimi tuleb kasta sagedamini ning ka õitsvatele taimedele  võib isegi lühiajaline läbikuivamine halvasti mõjuda – õienupud varisevad ning leheääred tõmbuvad pruunikaks.  Kuumust õhkavad radiaatorid kipuvad kasvunõusid liiga kiirelt läbi kuivatama,  seetõttu tuleb mulla niiskustaset pidevalt kontrollida.

Temperatuur ja õhuniiskus
Kindlasti peab arvestama, et aknaklaasi vahetus läheduses võib südatalvel temperatuur liiga madalale langeda ja soojalembelisemaid toataimi kahjustada. Enamik toataimi eelistab temperatuuri 15–21 kraadi vahel. Toataimele asukohta valides tuleb jälgida, et ta akna avamisel  külmakahjustusi ei saaks või tuuletõmbuse kätte ei jääks. Näiteks on begooniad, diffenbahhiad ja draakonipuud  väga tundlikud tuuletõmbuse suhtes.
Õhuniiskust saab toas reguleerida spetsiaalsete õhuniisutitega. Mõned, näiteks kollakas kuldviljakpalm ja kentiapalm, ka kuukingad  ja paljud lopsakate lehtedega toataimed on tänulikud, kui neid toasooja veeuduga hommikupoolikuti aeg-ajalt piserdatakse. Taim, kes veega pritsimist silmaotsaski ei kannata, on aga begoonia!

Väetamine
Talvel on soovitav taimi veidi tagasihoidlikumalt väetada, siis võib kasutada vaid poolt pakendile märgitud väetisekogusest. Talvist puhkeperioodi pidavaid  taimi väetama ei pea.

Foto: Unsplash



Ümberistutamine
Kui taim näeb õnnetu ja väsinud välja, pole põhjust ümberistutamiseni kevadet oodata. Neile, kes vajavad nö tavalist toalillemulda, võiks ümberistutusmullaks valida veidi lahjema ja liivakama mulla. Kuid spetsiaalset mulda vajavad taimed – orhideed, bonsaid, tsitruselised jpt – tuleks ikka just neile sobivasse mulda istutada. Et istutusmuld sisaldab ka väikeses koguses väetisi, siis jahedamal ajal ümberistutatud taimed niipea väetamist ei vaja.

Kahjurid
Ainsad, kes talvisest puhkeperioodist kuulnud pole, on kahjurid. Seepärast peab  olema hoolas ja nii puhkavaid kui ka kasvuhoos taimi pidevalt kahjurite suhtes kontrollima.  Kõige parem on taimi üle vaadata nö korralise hoolduse ehk lehtede puhastamise käigus. Enamik sööbikuid ei patseeri sugugi silmaga nähtavalt, vaid peidab end lehe alumistel külgedel (ripslased, kedriklest, karilased ja kilptäid), vartel (kilptäid) või lehekaenaldes (villtäid).
Kui putukakoloonia ei ole laialt levinud, saab korrapäraselt tõrjudes suhteliselt edukalt ka looduslike vahenditega hakkama. Karilaste vastu võib võidelda kollaste liimpüünistega. Villtäisid on võimalik pintsettide abil lehekaenaldest eemaldada, seejärel tasub piirituslahusesse kastetud vatitikuga need kohad üle töödelda. Kilptäisid saab rohelise seebi lahusega taimedelt maha pesta . Kedriklest jälle ei talu niisket keskkonda, tema vastu aitab taimede jaheda veega piserdamine.  Aianduspoodides müüakse ka  looduslikku taimekaitsevahendit NeemAzal, mis aitab lehetäide, ripslaste, karilaste, kedriklesta jt tõrjumisel. Kuid neist abinõudest tihti siiski ei piisa.
Suuremate kahjustuste korral on valida kahe variandi vahel: kui taim ei ole väärtuslik, siis temst loobuda või kasutada aianduskeskustes saada olevaid süsteemseid preparaate. Kindlasti peaks taimekaitsevahendeid ostes müüjaga konsulteerima ning neid kasutades jälgima kõiki ohutusnõudeid.

Kahjurite vältimiseks:
• Pese kohe kõik kojutoodud puuviljad voolava vee all puhtaks. Kontrolli üle ka potis müüdavad salatid ja maitsetaimed.
• Kontrolli uusi toataimi juba ostes. Eriti uuri noorte võrsete tippe, lehtede aluseid ja lehekaenlaid.
• Jäta uued toataimed mõneks ajaks eraldi ruumi „karantiini“.
• Ka lõikelilli hoia toataimedest eemal.
• Pea meeles, et kahjurid pääsevad ühest toast teise ka inimese kaasabil – riiete, tolmulappide ja  kastekannuga. Puhasta taimi ja pühi nende ümbert tolmu niiske ühekordse köögipaberiga, mitte pidevalt korduvkasutuses oleva lapiga. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee