Kodu ja Aed

19 nõuannet vähest hoolt vajava aia rajamiseks (1)

Kaja Kurg, Kodukiri, 8. jaanuar 2021 12:30
Foto: Matton Estonia
Millal te lugesite ilma südametunnistuse piinadeta keset suvepäeva võrkkiiges raamatut? Või uitasite niisama aias ringi ja nuusutasite lilli? Olgem ausad, enamikul meist tuleb selliseid hetki ette haruharva, kui üldse. Aias on ju alati midagi teha. Aeda on võimalik planeerida ka nii, et selle ilu nautida saab!

Iseenesest on aias nokitsemine väga mõnus. Väike füüsiline tegevus värskes õhus kulub istuva eluviisiga inimesele (kes me tänapäeval enamikus oleme) igati ära. Aga kui aias olemine piirdubki lõputu peenral kükitamise ja niiduki lükkamisega, pole see ju mõnu. Aed ei tohi tekitada negatiivseid emotsioone. See on loodud kohaks, millest mõnu tunda ja kus puhata argielu sebimisest.

Samal teemal

1. Mida vähem muru, seda rohkem aega

Muru on aia kõige töömahukam element. Soojal vihmasel suvel tuleb seda nädalas mõnikord koguni kaks korda niita. Seevastu kivi või puiduga kaetud pindu on vaja vahel vaid pühkida. Seega – kõige lihtsam võte vaba aega juurde saada on vähendada muru pinda. Rajage puudest-põõsastest-püsililledest suured istutusalad. Katke puhkenurgad, aiateed, autoplats ja majandusõu kõva kattega. Ilmastikukindlaks immutatud puit peab vastu mõnikümmend aastat, kivi ja betoon veelgi kauem. Kui aed on vaid mõnekümne ruutmeetri suurune, ei pruugi te muru üldse rajada.

2. Kasutage kvaliteetseid materjale ja professionaalset tööd

Aia põhirajatised laske teha kvaliteetsetest materjalidest ja professionaalselt, et need peaksid kaua vastu ega hakkaks lagunema. Vana parandamine on tunduvalt vaevarikkam ja kulukam kui uue tegemine. Aia „vundament“ tehke hoolikalt, haljastada võib rahulikult ka järgnevatel aastatel.

3. Lihtne kujundus hõlbustab tööd

Muru on lihtsam niita, kui istutusala serv pole sopiline. Murus olev aiamööbel, lilleanumad ja väligrill viige terrassile, et niitmise ajal ei peaks neid alati eest ära tõstma. Murusse siia-sinna istutatud põõsad ja püsililled koondage ühte peenrasse, sest nende vahel manööverdades on ebamugav niita. Üht suurt istutusala on ka lihtsam korras hoida. Üksikuna kasvavad taimedki tunnevad end paremini rühmas, kui keset muru rohuga elutingimuste pärast võideldes.
Ärge rajage muru nõlvale, seda on äärmiselt tülikas ja isegi ohtlik niita. Istutage sinna roomavad okaspuud või madalakasvulised lehtpõõsad.

4. Takistusribad hoiavad korda

Peenraääri ei pea pidevalt labidaga kohendama, kui panete muru ja peenra vahele maa sisse plastist või juuretõkkekangast ribad, mis ei lase murutaimedel peenrasse tungida. Põõsarühma või lopsakate püsilillede äärde jäävat muru on mugav niita, kui katate üleminekuala rohujuure tasandil kividega või plaatidega. Murutaimed ei saa levida ning niiduk lõikab kividele sõites puhtaks ka muru serva. Nutikas säästab aega ja vaeva ning katab ära ka piirdeaia äärde jääva riba ja räästaalused.

Istutage taimed võimalikult tihedalt. Neid hästi hooldades (eelkõige korralikult kastes) kasvavad nad kiirelt suureks ja katavad maapinna. Tiheda taimiku all pole umbrohul kasvamiseks valgust. Ideaalsed pinnakatjad on roomavad okaspuud, mis on ka talvel ilusad. Püsililledest pinnakattetaimed loovad aias suuri alasid, mis ei vaja peaaegu mitte mingit hooldust. Unustage kiviktaimla – seda tuleb pidevalt rohida ja kärpida!

6. Kasutage leplikke ja pikaealisi taimi

Aiaärisse minnes küsige taimi, mis on vähenõudlikud, pikaealised ja külmakindlad ega kipu ise seemnete või juurtega levima. Hoiate närve, kui ei hakka vägisi sobitama aeda taimi, mis ei taha seal kasvada. Pole mõtet katsetada õrnade võõramaiste liikidega, millest võite juba pärast esimest talve ilma jääda. Alt ei vea aga kodumaised taimed, mida on meil piisav valik kauni aia loomiseks. Tehke asjatundja abiga selgeks oma aia kasvutingimused (eelkõige mulla omadused), siis saate hankida sinna kõige sobivamad taimed ja väldite ebaõnnestumisi.

7. Vältige katmist ja tagasilõikamist

Valige taimed, mida ei pea talveks tagasi lõikama ja katma. Sügisel on tükk tegemist näiteks peenra-, roni- ja tüvirooside, suureõieliste elulõngade ja viinamarjaga. Seevastu pargirooside, looduslike elulõngade ja metsviinapuuga pole mingit muret. Okaspuud ja muud igihaljad taimed, mida ohustab kevadtalvine päikepõletus, istutage nii, et neile ei langeks keskpäevane tugev päike. Siis ei pea te neid varjutama.

8. Eelistage puid ja põõsaid

Lillepeenrad on küll kaunid, kuid nõuavad palju tööd. Piisab ühest mõõduka suurusega püsilillerühmast. Vaba aega eriti hindav inimene ei istuta üldse lilli, vaid naudib puude ja põõsaste ilu. Aiaärid pakuvad rikkalikus valikus värviliste lehtede ja okkarüü ning põneva vormiga puid-põõsaid, millest annab kujundada kauneid aiamaastikke. Kasvuhoo sisse saanud leht- ja okaspuud saavad endaga aastakümneid erilist hoolt nõudmata ise hakkama. Liike-sorte ei pea olema tohutult palju. Kui neid on vähem, on lihtsam ära õppida, kuidas igaüht hooldada.

Valige väikeste lehtedega puud-põõsad. Sageli ei pea väikesi lehti sügisel isegi riisuma, sest need kõdunevad enne ära. Suurte lehtedega vahtrad, kastanid, saared, tammed jne tekitavad aga palju tööd, sest nende lehti ei saa jätta murule vedelema. Mida rohkem okaspuid, seda vähem maha langenud lehti!

10. Kasutage suuremaid puu- ja põõsaistikuid

Taimi ostes eelistage konteinertaimi (tänapäeval müüaksegi enamasti nõuistikuid), sest neid võib istutada kogu suve jooksul. Enamasti lähevad nad ka kasvama. Nõuistikut ei tule istutamisel tagasi lõigata. Ostke suuremad taimed – nad on küll kallimad, kuid see-eest on aed kohe olemas ning selle kasvamist ei pea ootama pikki aastaid.

11. Loobuge suvelilledest

Suvelilled vajavad pidevat hoolt: neid tuleb kasta, väetada, noppida närbunud õisi, kärpida väljaveninud varsi. Ampleid, aiavaase ja lillekaste tuleb kuumal ajal iga päev kasta. Igal kevadel tuleb suvelilled istutada-külvata, sügisel lillenõudest välja võtta. Lisaks on nad kulukad, kui ostate palju taimi. Pikaealiste ja vastupidavate püsililledega pole pärast istutamist muud suuremat hoolt, kui kevaditi eemaldada kuivanud puhmikud ja peenart korrastada.

12. Ärge ihaldage daaliaid ja gladioole

Kõik külmaõrnad sibul-mugullilled, mis tuleb talveks üles võtta, hoiustada ja kevadel jälle maha panna, on väga töömahukad. Las gladioolid, daaliad ja kannad jäävad kaunistama innukamate aiandushuviliste aedu. Ka tulbid, nartsissid ja ida-hüatsindid tuleb suvel mullast välja võtta ja sügisel uuesti tagasi panema. Muret pole aga madalate sibullilledega nagu krookused, lumi- ja märtsikellukesed, siniliiliaid, kobarhüatsindid jne, mis võivad ühel kohal kasvada aastaid.

13. Laske hekil vabalt kasvada

Pügatav hekk on ajaröövel. Lehtpuuhekki tuleb suve jooksul pügada 2-3 korda, okaspuuhekki kord aastas. Kui kogu krunt on hekiga piiratud, on see ränk töö. Vabakujulise lehtpuuheki puhul piisab, kui seda korrastada kord aastas. Vabakujulisel okaspuuhekil tuleb aeg-ajalt vaid latvu kärpida, et puud oleksid ühekõrgused ja muutuksid tihedamaks. Toreda okaspuupiirde saab madalakasvuliste sortide koonustest ja keradest. Kompaktse vormiga okaspuud säilitavad hästi sordiomast kuju, neid pole vaja pügada.

14. Hariliku õunapuu asemel iluõunapuud

Kevadel õitsevad viljapuud on imekaunid, kuid neid tuleb igal aastal lõigata. Väikeaeda sobiks hästi kääbusõunapuu, aga temagi vajab teadlikku hooldamist. Kuid valige iluõunapuud. Neid ei pea igal aastal tagasi lõikama, paljud sordid on haiguskindlad. Mõnel sordil on õunad vaid hernetera suurused ning neid ei pea murust isegi kokku riisuma. Mõne sõstra- ja karusmarjapõõsa hooldamine pole ka tegelikult raske, aeg-ajalt tuleb vaid vanemaid oksi välja lõigata. Tüvivormina kasvavad marjapõõsad on efektsed, kuid nende hooldamine nõuab teadmisi, enamasti tuleb neid talveks katta.

15. Salatipeenar mustale loorile, maasikamaa peenravaibale

Pole kahtlustki, et köögiviljapeenrad mugavust armastava inimese aeda ei kuulu. Kui üldse midagi, siis võib ju mustale peenraloorile istutada mõned salati- ja maitsetaimed. Ka peenravaibale rajatud väikese maasikamaa hooldamine ei nõu erilist pingutust.

16. Ostke korralik muld

Teete endale karuteene, kui ostate kokkuhoiu huvides juhuslikust kohast odava mulla. See sisaldab suure tõenäosusega mitmeaastaste umbrohtude juuri, puujuurikaid ja muud lagunemata puitu, klaasikilde, kive. Sõelutud muld on küll kallim, kuid vabastab teid edaspidi kurnavast võitlusest orasheina ja naadiga.

17. Kasutage looduslikke multše

Katke istutusalad tüseda kihi (umbes 10 cm) okaspuu-koorepuru või rohuhakkega ning pääsete rohimisest, kobestamisest ja kastmisest. Multšikiht säilitab mullas niiskust, vihmaussid ja mikroorganismid hoiavad selle kobeda, orgaaniline aine väetab lagunedes taimi. Kuna multšikiht alt kõduneb, tuleb seda aasta-paari tagant juurde lisada.

18. Kasutage püsiväetisi

Kasutage pikatoimelisi püsiväetisi nii peenral, lilleanumates kui ka muru väetamiseks. Lilleanumatesse võite pista ka väetisepulki. Kevadel antud kogusest piisab mitmeks kuuks ning suvi on jälle ühe kohustuse võrra vabam.

19. Kasutage häid aiatarvikuid

Kui te ei suuda suvelilledest loobuda, siis istutage need altkastmissüsteemiga lillenõudesse – nii pääsete igapäevasest kastekannuga ringikäimisest. Tuleb vaid jälgida, millal veereservuaare uuesti täita. Aeda on mugav kasta, kui voolik on piisavalt pikk. Voolikurullid ja -kärud  on suureks abiks vooliku vedamisel ja hoiustamisel. Muru ja istutusalasid pange kastma vihmutid. Moodne tehnika teeb kastmise veelgi lihtsamaks, sest arvuti abil saab vihmutid vajalikult ajal tööle panna. Selline mugavus on muidugi kallis.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee