Pimendamine on aeganõudev protsess, aga näiteks permakultuuri seisukohalt ainuõige. Permakultuuris maad ei kaevata, kõik asetatakse kasvama maa peale, ka kartul, ja multšitakse põhuga vms orgaanilise materjaliga.
Suurema istutusala ülesharimisel puhastage korraga ära väiksem lapp ning istutage sinna taimed. Nii tekib tunne, et töö edeneb ja kaevamine polegi enam kurnav. Hea tulemuse saamiseks joonistage istutusplaan varem valmis ning märkige ala tokkidega maha.
Väga umbrohtunud maad võib eelnevalt töödelda herbitsiidiga Roundup. Seda kasutades toimige kindlasti juhendi järgi. Laske preparaadil 2–3 nädalat mõjuda, siis kaevake maa korralikult läbi ning korjake kõik rohujuured välja.
Kahjuks tapab Roundup ka head putukad, kes söövad aiakahjureid. Enne mürgi kasutamist kaaluge tõsiselt, kas seda tasub ikka teha, sest niikuinii tuleb maa läbi kaevata ja umbrohujuured välja korjata.
Kui te kohe pärast mürgi mõjumist kaevama ei hakka, rohtub maa taas ning mürgitamine osutub kasutuks ettevõtmiseks. Pigem valmistage pinnas ette vähehaaval, aga korralikult. Pärast taimede istutamist katke peenra pind umbes 5 cm paksuselt koorepuru, saepuru vms multšiga.
Niikaua, kui istutatud taimed alles jõudu koguvad, jälgige hoolsalt, et peenrale ei sigineks umbrohtu. Kuigi paks multšikiht takistab rohuseemnete idanemist, suudavad visamad liigid end siiski vahel peenrale sokutada. Hiljem, kui taimepuhmikud on kokku kasvanud, ei hakka seeme, mis on kuidagi nende vahele pääsenud, enam idanema, kuna mulla peal on pime.
Multš hoiab mulla pinna niiskena. Orgaanilise multši ja mulla kokkupuutekohas käib vilgas elu. Seal töötlevad mikroorganismid orgaanilist ainet ümber väärtuslikuks huumuseks. Selle tulemusel multšikiht õheneb ning seda tuleb igal aastal või üle aasta juurde panna.
Multš muutub vaenlaseks vaid liigniiskel aastal, pannes vett täis maapinnal õhupuuduse tõttu vohama hallituse ning mädandades taimi. Sel juhul tuleb multš eemaldada ja see tagasi panna alles siis, kui ilmaolud on taas normaalsed.
Sõltuvalt sellest, kus peenar asub, võib mõni multšimaterjal hakata silma riivama (nt põhk). Põhu ja saepuru eluiga multšina on lühike – vaid üks aasta.
Artikli aitas teieni tuua:
Kommentaarid