Nipid

Mida tervislikumalt laps toitub, seda tervem on ta hilisemas elus (3)

Kristina Klimuk, 8. september 2016 15:34
Lapsed peavad sööma mitmekülgset ja tasakaalustatud toitu, selles on veendunud kõik toitumisasjatundjad. Foto: Aldo Luud
Lapse kolmeaastaseks saades on vanemad tihti küsimuse ees – kas pisikesele pereliikmele võiks andajuba täiskasvanu toitu.

Väikelaste toitumine oli kõne all hiljutisel ümarlaual, kus osalesid Tartu ülikooli kliinikumi lastearst Tiia Voor, Tallinna lastehaigla endokrinoloog-lastearst ja Eesti lastearstide seltsi president Ülle Einberg ning toitumisteadlane, Tartu ülikooli emeriitdotsent Mai Maser.

Samal teemal

95% vanematest hakkab lapsele andma täiskasvanu toitu liiga vara, juba kaheaastaselt, näitas tänavu kevadel väikelaste vanemate seas korraldatud uuring. Tallinna lastehaigla lastearst-endokrinoloog Ülle Einberg märkis, et last tuleks harjutada täiskasvanu toiduga aegamööda, tuues järk-järgult sisse uusi toiduaineid ning jälgides lapse reaktsiooni. Väikelapse seedeelundkond ei ole veel lõplikult välja kujunenud, mistõttu paljude toitude, ka tervislike roogadega, ei suuda tema organism veel toime tulla. Väikelaste toitumise parandamiseks ning lastevanemate informeerimiseks käivitati arstide ja toitumisteadlaste koostööna sotsiaalprojekt „Laps ei ole täiskasvanu”.

Asjatundjad on ühel meelel, et väikelapse menüü peab olema mitmekülgne ning sisaldama nii taimset kui ka loomset päritolu toitu. Ei tasu imestada, kui laps ei söö lasteaias kaalikat või kala, sest on kodus harjunud ainult makaronide ja viineritega. Viimast rooga on tõepoolest lihtne valmistada, kuid kasvavale organismile väga vajalikud toitained jäävad lapsel paraku saamata. Lapsele on vaja nii rasva, valku kui ka süsivesikuid. Ka suhkur on vajalik, kuid kui laps saab seda vaid maiustustest, jäätisest, kommidest ja gaseeritud jookidest, ootavad ees sagedased käigud hambaarsti juurde.

Mahl täidab liialt lapse kõhtu

Kui laps joob söögikordade vahel mahla, võib tal söögiajaks olla isu kadunud. Põhjus on selles, et mahla võib kalorisisalduselt ja toiteväärtuselt pidada toiduks, mis täidab hästi kõhtu. Janu kustutamiseks peaks laps jooma ainult puhast vett, kinnitavad eksperdid.

Piim peaks tingimata olema lapse söögisedelis, sest piimas sisalduvad valgud on areneva organismi peamine nurgakivi. Sellest hoolimata peab meeles pidama, et piim on samuti toit ning klaasi piima võib lapsele lubada alles pärast sööki või mõni tund enne sööki. „Kohupiimakreemid, kohukesed, jogurtid – need on suhkrusisaldusega magustoidud, millega ei tohi asendada põhisöögikorda,” rõhutas Tartu ülikooli kliinikumi lastearst Tiia Voor.

Tihti kahtlustavad vanemad tühiste sümptomite põhjal lapsel toiduallergiat ja jätavad menüüst välja väga vajalikud toiduained. Lastearsti sõnul ei ole mõistlik kerget nahalöövet või väiksemaid seedeprobleeme kohe toiduallergia arvele panna, sest põhjusi võib olla palju muid. Vanemate kahtlused lapse toiduallergia puhul leiavad kinnitust vaid kümnel protsendil juhtudest.

Nagu märkis Tartu ülikooli emeriitdotsent, toitumisteadlane Mai Maser, väidavad vanemad sageli, et tervislik toit on kallis ja koduseks söögitegemiseks pole aega. Teisalt maksavad puu- ja köögiviljad palju vähem kui küpsised, kommid ja kõikvõimalikud magustoidud ning aeg, mida säästetakse selle arvelt, et ise kodus kvaliteetset toitu ei valmistata, kulub tulevikus hambaarsti ja dieediarsti külastades. Lõppkokkuvõttes on ju vanemad need, kes esmajoones vastutavad lapse tervise eest. Mida tervislikum on toitumine imiku- ja väikelapseeas, seda tervem on laps hilisemas elus. Väikelapse toitumisest saavad alguse toitumisharjumused kogu eluks.

Samal teemal

28.08.2017
Toitumisnõustaja: Eesti lapsed söövad liiga palju sousti ja liiga vähe puuvilju
23.05.2017
Õigete toitumisharjumuste kujundamiseks tuleb õigeid valikuid teha maast-madalast
22.05.2017
Lapse toiduvalikud kujundab kodu
12.05.2017
Väikelapse toitumise ABC: millal millist lisatoitu anda?