Ohtlikud umbrohutõrjevahendid kaovad lettidelt (4)

Aianduskeskuse Sesoon peremees Raigo Roosvee kinnitab, et keeld hobiaednikke ei mõjuta, sest leidub teisigi umbrohtu hävitavaid tooteid. Keelatavate vahendite nimekirjas on 14 toodet, millest aedniku sõnul on tuntuim Roundup.

Tegu pole siiski aianduspoodides kättesaadava vahendiga, sest Roosvee sõnul on samanimelisi tooteid palju. "Põhiline pole see, mis nimi tal on, vaid mis seal sees on. Olulisim toimeaine on glüfosaat, aga rasvamiin on see, mis aitab seda omakorda veel efektiivsemaks muuta," kirjeldab Roosvee.

Tema sõnul on kindel, et rasvamiiniga koos jääb glüfosaat mulda kauemaks püsima.

Umbrohutõrjevahendid imbuvad põhjavette

Polüetoksüleeritud rasvamiini keelamine vähendab aedniku sõnul umbrohutõrjevahendite efektiivsust vähesel määral. "Kui muu ei aita, siis tuleb mängu umbrohupõleti," muheleb aednik, näidates ballooniga silikoonpüstolit meenutavat põletit.

Peamiselt kasutavad kõnealust segu põllumehed, kes pritsivad sellega saagi enne viljalõikust üle. Nii kuivab vili ühtlaselt. Roosvee osutab maja ees seisvale rohulapile ja selgitab: "Oletame, et sellel murulapil siin kasvatatakse vilja nelikümmend-viiskümmend-kuuskümmend aastat. Igal aastal pritsib põllumees selle üle glüfosaati ja rasvamiini sisaldava ainega.

Esimesel aastal on looduse puhastusvõime niivõrd suur, et aine ei tee midagi. Teisel aastal võib-olla ka mitte. Kolmandal-neljandal-viiendal aastal hakkab ainete segu juba mulda kogunema.

Kümnendal-kahekümnendal aastal on segu kogunenud mulda juba niivõrd palju, et see jõuab vihmaga põhjavette." Kui ainete segu on vees lahustunud, siis jõuab see vee kaudu tagasi taimedesse ning võib soodustada sööjatel vähkkasvajate teket.

Koduaedadest rääkides toob aednik näiteks porgandi kõrval kasvava umbrohu,

mille lehti umbrohutõrjevahendiga töödeldes hakkab taim lagunema ja kõduneb, jättes mulda mürgist glüfosaati. "Ülejäänud taimed saavad seda toiduks kasutada – see aine läheb ikkagi ringlusesse," nendib aednik.

Roosvee sõnul on põllumeestele kättesaadavad segud palju kangemad kui koduaedades kasutatavad umbrohutõrjevahendid. Hobiaednikele mõeldud vahendid on tema sõnul 40 korda lahjemad isegi kokakoolast.

Maaelukomisjoni esimehe Ivari Padari sõnul pole ainet Eestis varem keelustatud, sest teati, et Euroopa Komisjon oli juba tellinud vastavad uuringud.

Selguse saamiseks oodati nende tulemusi: "Midagi teha ei ole, ikkagi Euroopa tasandil on seda pädevust teatud valdkondades tunduvalt rohkem, ja suuremat raha, et üht või teist asja uurida," selgitab poliitik.

Nüüdseks on Euroopa Komisjon otsustanud, et glüfosaati sisaldavatesse taimekaitsevahenditesse ei oleks lisatud polüetoksüleeritud rasvamiini, ja Eestil tuleb otsust järgida.

"Muidu ju kaob ka Euroopa Liidu mõte ära, kui me ei suuda 28 liikmesriigi vahel ühiseid seisukohti leida," arvab Padar.

Kõnealust ainet sisaldavaid umbrohutõrjevahendeid tohib veel Eestis müüa kuni 22. veebruarini ning siis võib seda kasutada veel aasta. Padar ei arva, et aine Eestisse vedu ja kasutamist oleks ülemäära raske kontrollida.

Ta selgitab: "Üks asi on juba selge: meil on olemas täiskontroll selle üle, mis üle piiri liigub."

Eestis konttrollivad põllumajanduses kasutatavaid keelatud aineid põllumajandusamet ja veterinaar- ja toiduamet.