Lennutromboosi tekkimise põhjuseks on pikaajalisest istumisest ja hüübimissüsteemi aktiveerumisest tingitud verevoolu aeglustumine jalaveenides. Foto: Bulls
Nipid
29. september 2016, 16:36

Enne pikamaareisi tasub hinnata oma tromboosiriski

Suvepikendusreisiks võiks ideaalis valmistuda juba paar nädalat enne selle algust. Eriti siis, kui tahad puhata eksootilises piirkonnas, kus on nigelad hügieenitingimused.

Lennureisile minnes kardetakse tavaliselt lennuõnnetust, kuid paljud ei tea, et oht elule ja tervisele võib lennusõidu tagajärjel tekkida inimese enda organismis. Lennutromboos on seisund, mis võib tekkida pikamaareisijatel. Praeguseks on teada, et veenitromboos ei ole pelgalt turistiklassi probleem, vaid ohustab kõiki pikamaareisijaid, sh auto- ja bussireisijaid. Lennutromboosi vältimiseks on oluline hinnata oma tromboosiriski. Seda saab teha mitmes haiglas tegutsevas tromboosikabinetis ning ka Apotheka apteekides, kus inimesi konsulteerib Ida-Tallinna keskhaigla tromboosikabineti õde Aire Põder.

Vaata üle oma reisiapteek!

Ootamatud terviseprobleemid võivad ilmneda nii suve- kui ka talvepuhkusel, seetõttu on tähtis igaks juhuks oma reisiapteek enne minekut üle vaadata. Eelkõige tuleks mõelda väiksematele õnnetustele, kõhuprobleemidele ja allergiatele. Et immuunsus oleks tugevam ja võimalike kõhuprobleemide pärast muretsema ei peaks, tasub läbi teha probiootikumide kuur.

Reisiapteek võiks kindlasti sisaldada valuvaigistavaid ja palavikku alandavaid tablette, näiteks paratsetamooli või ibuprofeeni. Üks soojamaareiside põhilisemaid terviseprobleeme on kõhulahtisus, mis on põhjustatud nigelatest sanitaartingimustest või eksootilise toidu söömisest, mille seedimisega organism harjunud pole. Kindlasti tuleb reisil olles pesta sageli oma käsi, kätepesu võimaluse puudumise korral on mõistlik kasutada spetsiaalset antiseptilist kätepuhastusgeeli. Võimalusel võiks süüa vaid kuumtöödeldud toitu, vältima tundmatu kvaliteediga jooke ning kraanivett. Kõhulahtisuse korral tuleks manustada pärmseene- või piimhappebaktereid sisaldavaid preparaate. Raskemate juhtumite korral on abi ka loperamiidist, mis on aga ennekõike hädaabiks, mitte pikaaegseks kasutamiseks. Rehüdratsiooni pulbrid aitavad taastuda kõhulahtisusest, oksendamisest või liigsest päikesest põhjustatud vee ja elektrolüütide kaost. Põhiline esmaabikarp võiks kindlasti sisaldada ka antiseptikut, haava- ja villiplaastreid ning ühekordseid desinfitseerivaid puhastuslapikesi.

Ära unusta päikesekaitsekreemi!

Reisile on hea kaasa võtta väiksemad pudelid päikesekaitsekreemi ning mugav on kasutada ka 50+ faktoriga päikesekaitsepulka, mida on lihtne näole kanda. Päikesekaitsepulka tohib lennureisi ajal hoida käsipagasis.

Eksootilisemale reisile minnes on vaja põhjalikumat esmaabivarustust, mille komplekteerimisel tasub apteekrilt küsida täpsemat nõu. Intensiivse päikese alla minnes tuleb mõelda tarvitatavatele ravimitele ning olla teadlik, kas need võivad anda UV-kiirguse mõjul allergilisi kõrvaltoimeid. Sel juhul tuleks kindlasti otsest päevitamist vältida.