Vähi varajane avastamine algab iseendast hoolimisest (4)

Käimasoleval Eesti vähiliidu vähinädalal on fookuses jämesoolevähk, millesse haigestumine on Eestis viimase 20 aasta vältel suurenenud ühe protsendi võrra aastas, kuigi suremus on seejuures vähenenud 0,8% aastas.

„Vähk on salakaval haigus. Me ei tea ega tunne tema tekkemomenti. Pikka aega ei tekita see mingeid vaevusi ega ka väliseid muutusi,” tõdes vähinädala pressikonverentsil Ida-Tallinna keskhaigla onkoloog Vivian Esko. „Vähi varajane diagnoosimine algab tähelepanu pööramisest kõrvalekalletele oma keha funktsioonides ja õigeaegsest arstile pöördumisest,” rõhutas ta. „Igasugusel kõrvalekaldel tavapärasest on oma põhjus, mis tuleb välja selgitada.” Sageli inimene küll tunneb, et midagi on viltu, kuid usub endal olevat mõne kerge põletiku ning pelgab vähidiagnoosile mõelda.

Nii jõuavadki inimesed arsti juurde sageli alles siis, kui haigus on juba kaugele arenenud, kuigi soolevähk on varakult avastatuna üks paremini ravitavaid kasvajalisi haigusi. Ligi kolmandik avastatud vähijuhtudest on avastamise hetkel levinud soole algkoldest teistesse elunditesse (maks, lümfisõlmed, kopsud). Siit ka vajadus sõeluuringuks, et vähki ennetada või avastada see varajases staadiumis, tõdes dr Esko.

Sõeluuring, kus perearstidel on esmane roll

Tänavu suvel algas Eestis jämesoolevähi sõeluuring, kuhu kutsutakse nii naisi kui ka mehi ning sõeluuringus osalejad pöörduvad kõigepealt oma perearsti või pereõe poole. „Jämesoolevähi sõeluuring on tõendatult efektiivne viis avastada haigus algfaasis ning vähendada sellest tingitud suremust,” kinnitas haigekassa juhatuse liige Mari Mathiesen.

Uuring on kaheetapiline – peitvere testi positiivse tulemuse korral järgneb soole täpne uuring ehk koloskoopia. Tänavu kutsutakse uuringus osalema 1956. aastal sündinud ravikindlustatud mehi ja naisi. Tuleval aastal suurendatakse sihtrühma kahe aastakäigu võrra, võttes juurde 1955 ja 1957. aastal sündinud. Järgnevatel aastatel lisandub igal aastal üks vanuserühm, kuni 2020. aastal on sõeluuring täies mahus käivitunud, s.o sõeluuringusse kaasatakse 60–69-aastased ravikindlustatud mehed ja naised iga kahe aasta tagant.

-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Mis on jämesoolevähk?

Jämesoolevähk on enamasti limaskesta kasvajast (polüüp) alguse saanud pahaloomuline kasvaja, mis paikneb jämesooles. Enamik jämesoolevähi juhtudest tekib järk-järgulise vähitekkeprotsessi tulemusena, alguses healoomulistest polüüpidest. Kõikidest polüüpidest vähk siiski ei teki. Hinnanguliselt umbes iga kahekümnes polüüp areneb edasi vähiks.

Soolevähile võivad viidata kõrvalekalded soolestiku töös (näiteks soole tühjendamise häired), veri väljaheites, hootised kõhuvalud, aneemia ehk kehvveresus ja imelik valutu tükk kõhus. Kui inimesel on tekkinud oma tervise puhul kahtlusi või kaebusi, peaks ta kindlasti minema perearsti juurde.

-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Soolevähi riskitegurid

Soolevähki haigestumist võivad põhjustada:

pikaaegne ebaõige toitumine (sh liigne punase liha söömine)

ülekaal

vähene liikumine

liigne stress

suitsetamine

alkoholi liigtarvitamine

Suurem soodumus haigestuda on neil,

kes on põdenud kroonilisi põletikulisi soolehaigusi,

kel on olnud healoomuline jämesoolekasvaja,

kel on seedeelundkonnas varem esinenud polüüpe,

kelle lähisugulastel on olnud jämesoolevähk.

-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Soolevähi sõeluuringus osaleja meelespea

• Tänavu kutsutakse uuringus osalema 1956. aastal sündinud ravikindlustatud mehi ja naisi.

• Sõeluuringus osalejatele saadetakse rahvastikuregistris olevale aadressile posti teel perearsti nimel kutse. Kutse saadetakse ka patsiendiportaali www.digilugu.ee. Kutse saanutel tuleks edasi pöörduda oma perearstikeskusse.

• Sõeluuringus osalemiseks ei pea kutset ootama. Sihtrühma kuuluvad inimesed võivad ka ise oma perearsti või -õe poole pöörduda sooviga uuringus osaleda.