Üldjuhul peaksime kõik vajalikud vitamiinid mitmekülgse toitumise abil kätte saama, kuid vanuse kasvades võib väheneda organismi võime toitaineid omastada. Foto: Bulls
Nipid
20. oktoober 2016, 15:23

Vitamiinid, mis võiksid kuuluda iga eakama inimese arsenali (2)

Eakatel inimestel on toitumise juures kõige tähtsam toetada ja parandada ainevahetust ning aeglustada vananemisega seotud protsesse. Tervise säilitamiseks tuleb aastate lisandudes oma menüüs teha muudatusi.

Üldjuhul peaksime kõik vajalikud vitamiinid mitmekülgse toitumise abil kätte saama, kuid vanuse kasvades võib väheneda organismi võime toitaineid omastada. Paljud eakamad inimesed tarbivad korrapäraselt ka ravimeid, mis võivad toitainete imendumisprotsessi muuta, seda takistada ning mõjutada nõnda seedimist ja isu.

Eelkõige tuleks suurt rõhku panna tasakaalustatud toitumisele, sest ühekülgne söömine võib viia mineraalide ja vitamiinide defitsiidile. Seda enam, et tänapäeval ei saa olla kindel selles, kui palju ja mis koguses vitamiine meie toit tegelikult sisaldab. Millised vitamiinid ja mineraalained on eakate jaoks eriti olulised?

B-vitamiinid

Isegi kui menüü sisaldab piisavalt B-vitamiini, võib sellest siiski puudu jääda. Kuna eakama inimese organism ei omasta toidust B-vitamiine enam nii hästi kui noor organism, võib juhtuda, et inimene hakkab end tundma väsinu ja ärritununa ning vaevleb uneprobleemide, isutuse ja seedeprobleemide käes. Lisaks toidulisanditele on parimad allikad B-vitamiinide ammutamiseks liha ja kala, seemned, pähklid ja teraviljatooted. B-rühma vitamiinidest on üks tähtsamaid eakate jaoks kindlasti B12, mis on vajalik närvisüsteemile ja vereloomele. B12 vitamiini puuduse sümptomiteks on muuhulgas väsimus, jõuetus, õhupuudustunne, esineda võivad koordinatsioonihäireid. Seda vitamiini leidub vaid loomse päritoluga toiduainetes, parimad allikad on loomamaks ja meresaadused. Kui neid kuigi tihti ei tarbi, on mõistlik teha otsus vitamiinipurgi kasuks.

Sagedane on ka foolhappe ehk B9 puudus, mille defitsiit tekib näiteks alatoitluse ja alkoholismi korral. Foolhape stimuleerib serotoniini tootmist ja leevendab väsimuse, apaatia ja dementsuse sümptomeid. Inimene saab foolhapet põhiliselt taimsest toidust, vähem ka loomsest, samuti produtseerib seda seedekulgla mikrofloora. Hästi sobiks eakamatele vitamiinide ja mineraalainete komplekspreparaat, mis sisaldab B-grupi vitamiine (B1, B2, B6 ja B12) normaalse ainevahetuse toetamiseks ja energia saamiseks ning lisaks ka C-vitamiini, seleeni ja tsinki, mis osalevad immuunsüsteemi normaalse talitluse tagamises, samuti kaltsiumit, D-ja K-vitamiine, mis aitavad säilitada luustiku normaalset seisundit.

Kaltsium

Ebapiisav kaltsiumi tarbimine on üks peamisi luumassikao ja osteoporoosi põhjustajaid. See omakorda võib seostuda kukkumisest tingitud murdude tekkega. Eriti suur oht varitseb menopausi läbinud naisi, kuna alanenud östrogeenitase halvendab kaltsiumi imendumist ning põhjustab igal aastal umbes kolmeprotsendilist luumassikadu. Luukadu on kõige kiirem 5–7 esimese menopausile järgneva aasta jooksul, seejärel see protsess pidurdub.

Parimateks kaltsiumiallikateks on piim ja piimatooted. Oluliselt sisaldavad kaltsiumi ka erinevad lehtaedviljad – spinat, brokoli, kapsas. Vähemal määral on kaltsiumi luid sisaldavates kalatoitudes (sardiinid, heeringas, kilu) ning pähklites ja mandlites. Kaltsiumi imendumist soodustavad D- ja C-vitamiin, magneesium, fosfor, mangaan ja küllastamata rasvhapped.

Lisakaltsiumit saab võtta nii närimistablettide kujul kui ka vees lahustuvate tablettide näol. Eakamatele sobivad hästi kaltsiumipreparaadid, mida on rikastatud D-vitamiini, magneesiumi ja tsingiga.

D-vitamiin

Kaltsiumi imendumiseks peensoolest on vajalik D-vitamiin ning kuigi selle vitamiini peamine allikas inimestele on päikesevalgus, tuleb arvestada, et vananemine vähendab üsna tublisti naha võimet seda vitamiini sünteesida. Just sellepärast on D-vitamiini soovituslikud kogused üle 50-aastastele inimestele mõnevõrra suuremad kui nooremate puhul.

Päikesevitamiini puudus võib viia tõsisema diagnoosini. Esmalt hakkab streikima immuunsüsteem, mille tagajärjel on igasugu tõved kerged tulema. Kõige paremini annab D-vitamiini puudusest märku pidev väsimustunne. D-vitamiin on väga oluline tegur, et hoida luustik tervena. Toidulaual on parimad D-vitamiini allikad rasvane kala, munad, või ja maks.

Koensüüm Q10

Eakamad võiksid paar korda aastas läbi teha koensüüm Q10 kuuri, sest alates 25. eluaastast hakkab selle aine osakaal organismis vähenema. Koensüüm Q10 on organismis esinev rasvlahustuv vitamiinisarnane aine, mida on soovitav kasutada kõrgenenud energiavajaduse korral ja suurenenud vaimse või füüsilise koormuse ajal.

Toiduainetest leidub seda rohkelt munades, kanalihas, sealihas, pähklites, spinatis ja merekalades.