Sügismasenduse vastu soovitatakse füüsilise aktiivsuse suurendamist, võimalikult palju loodusliku päevavalguse käes viibimist, elu- ja tööruumide maksimaalset valgustamist ja vajaduse korral valgusraviseansse. Foto: Bulls
Nipid
20. oktoober 2016, 15:24

Sügisdepressiooni leevendavad füüsiline aktiivsus ja viibimine valguse käes

Sügise saabudes ja loomuliku päevavalguse vähenemisega kogevad paljud sesoonse depressiooni ehk sügisdepressiooni sümptomeid.

Tartu ülikooli kliinilise psühholoogia dotsent Kirsti Akkermann tõdeb, et sesoonse depressiooni ehk rahvakeeli sügisdepressiooni sümptomid võivad individuaalselt varieeruda, ent tüüpilised ilmingud on energia vähenemine, suurenenud unevajadus ja söögiisu, mis väljendub eelkõige tungis süsivesikurikaste toitude järele. Kaasneda võivad ka alanenud meeleolu, huvi kadumine, vähenenud stressitaluvus ja enese tõhususe tunne ning sotsiaalsetest suhetest eemale tõmbumine.

Sümptomid varieeruvad indiviiditi oma kulult ja raskusastmelt, kestes paarist kuust poole aastani. „Häire diagnoosimiseks peavad sümptomid olema ilmnenud vähemalt kahel sügistalvisel perioodil, tipnedes detsembris-jaanuaris, taandudes suveperioodil,” kirjeldas Akkermann.

Tema sõnul ei ole sarnaselt kliinilisele depressioonile praegu ühtset seletust sesoonse depressiooni tekkemehhanismis, ent tõenäoliselt tekib häire geneetilise haavatavuse ja keskkonna faktorite omavahelises koosmõjus. „Võimalike häire tekke seletustena on pakutud, et päikesevalguse vähenemine võib mõjutada aju serotoniinisüsteemi talitlust, mis omakorda mõjutab meie meeleolu, und ja söögiisu. Sesoonset depressiooni seostatakse alanenud serotoniinisüsteemi aktiivsusega. Suurenenud melatoniini sekretsioon pimedal ajal tekitab muutusi une-ärkveloleku rütmis, väljendudes eelkõige suurenenud unevajaduses ja meeleolu alanemises. Psühholoogilistest riskifaktoritest on suurima mõjuga pidev tähelepanu keskendamine oma depressiooni sümptomitele ning nende tagajärgedele. See ennustab sesoonse depressiooni kestust, pikendades märkimisväärselt haigusepisoodi,” märkis Akkermann.

Ennetavate sekkumistena ja kergematel haigusjuhtudel soovitatakse füüsilise aktiivsuse suurendamist, võimalikult palju loodusliku päevavalguse käes viibimist, elu- ja tööruumide maksimaalset valgustamist ja vajaduse korral valgusraviseansse: „Valgusravi aitab kaasa melatoniini sekretsiooni vähenemisele ning seda soovitatakse inimestele, kellel esinevad tüüpilised sesoonse depressiooni sümptomid, nagu väsimus, unevajaduse suurenemine ja tung süsivesikute järele”

Akkermann lisas, et kui sümptomid ei taandu, võiks abi otsida vaimse tervise spetsialistilt.