Tuleohtu elektriseadmetest ei saa alahinnata

Nii ollakse sageli sunnitud ühendama paljud voolutarbijaid pikendusjuhtme ja jagaja kaudu ühte pistikusse, mis koormusele vastu ei pea, tekitades tuleohu. Külmal ajal kasutatakse elektrikütte- ja muid koduseid elektriseadmeid rohkem, millega seoses kasvab elektri tarbimisega seotud tulekahjuoht veelgi.

Üha suurema osa siseruumide tulekahjudest põhjustavad rikked elektrisüsteemides. Näiteks mullu oktoobrist detsembrini Lõuna-Eesti kuues maakonnas juhtunud tulekahjudest oli üle neljandiku ehk 23 tuleõnnetust seotud elektriga. Kui kokku juhtus kodudes 82 arvestatava varalise kahjuga tulekahju, siis 10 nendest põhjustasid vanad või oskamatult parandatud elektrijuhtmed ja katkised pistikupesad. Kuus tulekahju sai alguse rikkest elektriseadmes ning seitsmel juhul põhjustas õnnetuse hooletus elektriseadme kasutamisel.

Suitsuandur ja vingugaasiandur

Jätkuvalt on suitsuandur asendamatu vahend tuleõnnetuse varajaseks avastamiseks, et päästa oma elu, tervis ja vara. Tänavu on päästjad tulekahjupaikadelt üha rohkem leidnud kasutuid suitsuandureid, sest nende patarei oli tühi või oli seade laest mingil põhjusel alla võetud. Suitsuandur on eluruumides kohustuslik ja kasu on ainult töökorras ning täis patareidega andurist. Suitsuanduri korrasolekut tuleb testida vähemalt kord kuus, vajutades seadmel asuvat testnuppu, mille järel korras andur annab häiresignaali. Patarei tühjenemisest annab andur märku ebakorrapäraste üksikute piiksudega.

Vahet tuleb teha suitsuanduril ning vingugaasianduril. Vinguandur muutub peatselt kohustuslikuks gaasiseadet kasutavates majapidamistes ja hoonetes, kus vingugaasi ruumidesse kogunemist pole spetsiaalse ventilatsiooniga võimalik välistada. Vingugaasianduri kasutamine lisaks suitsuandurile on mõistlik kõigis majapidamistes, kus on vingugaasi tekkimise oht ‒ olgu see gaasiseadme, aga ka tavalise pliidi või ahjuga majapidamine.