Silmaarstile viie euroga – kas see on tõepoolest võimalik?

Paljud vist veel ei tea, et silmaarstid võtavad haigekassa raha eest patsiente vastu ka väiksemates erakliinikutes. See tähendab, et haigekassas kindlustatud inimene saab seal oma silmi ja nägemist kontrollida viieeurose visiiditasu eest. „Meil on haigekassaga päris mitu aastat selline leping,” kinnitab Laservisiooni silmakirurg Tiina Pakosta. Selle aasta lõpukuudeks jagub veel veidi vabu aegu, aga uue aasta algul, kui järjekordne haigekassa raha on eraldatud, hakatakse veebruarikuust jälle viieeuroseid visiite broneerima. Kuu-pooleteise jooksul pääseb Laservisioonis igal juhul silmaarsti juurde.

Silmaspetsialiste on põhimõtteliselt kahte liiki: optometristid ja silmaarstid. Optometrist tegeleb prillide määramise, prilliretsepti uuendamise ja kontaktläätsede sobitamisega. Silmaarsti vastuvõtule tasub pöörduda siis, kui on vaja kontrollida silmade seisukorda või kui põetakse üldhaigust, mis mõjutab silma. Silmaarsti juurde tullakse ja suunatakse neil juhtudel, kui inimesel on mingi probleem või kaebus.

Alates 40. eluaastast on mõistlik teatud aja tagant kontrollida nii nägemist kui ka silmarõhku. „See on täiesti loomulik protsess, et vananedes nägemisteravus nõrgeneb. On teada, et inimesel üle 40 hakkab tekkima ealine kaugnägevus – silm ei fokusseeri enam lähedale piisavalt hästi. Selleks on vaja väikest plussprilli, mis nägemisele kaasa aitab, et saaks lugeda ja arvutiga tööd teha,” tõdeb Pakosta.

Silmarõhu kontroll

Peale nägemise tasub üle 40-aastastel kindlasti iga paari aasta tagant ka silmarõhku kontrollida. Kõrgenenud silmasisene rõhk viitab glaukoomile, salakavalale silmahaigusele, mille käigus nägemisnärvid järk-järgult kärbuvad, põhjustades süveneva nägemiskahjustuse. Glaukoomi põhjustatud nägemiskahjustust ei ole võimalik taastada. Seepärast on tähtis haigus õigel ajal avastada, et saaks alustada süvenemise pidurdamisega. Haiguse algstaadiumis pole vahel mingeid sümptomeid. Kui inimene jõuab silmaarsti vastuvõtule alles siis, kui on tekkinud nägemishäired, võivad nägemisnärvid olla juba ulatuslikult kahjustunud.

Vanemad inimesed käivadki tihti silmaarsti juures n-ö kaed kontrollimas. „Ega alati ei tähenda nägemis- või silmaprobleemid vanematel inimestel tõsist silmahaigust, vahel laheneb probleem sellega, kui lihtsalt prillid vahetada või nende optikat kohendada või panna silma niisutavaid tilku. Selleks peab kõigepealt silmi vaatama, sest kunagi ei tea, mis probleemi taga on,” tõdeb silmaarst.

Kui sageli peaks silmi kontrollima, on individuaalne. „Kes on mõne silmaarsti juures n-ö jälgimisel, siis selle järgi, mida arst silmas näeb ja milliseid muutusi diagnoosib, ütleb ta inimesele, millal peaks tagasi tulema. On muutusi, mille puhul peab käima kontrollis tihedamini ja selliseid, mille puhul harvem. Teatud vanusest alates tekivad paratamatult silmaläätses muutused. Tähtis on vaadata muutuste progresseerumist, sest osa neist püsib pikka aega stabiilsena. Osa jällegi progresseerub kiiremini ja silmi tuleks vaadata lühema ajavahemiku järel. Silmaarsti külastamise vajadus on vägagi leiupõhine,” tõdeb Pakosta.

______________________________________________________________________

Üks küsimus: Kas silmade laserkorrektsiooni on põhjust karta?

Vastab Laservisiooni silmakirurg Tiina Pakosta:

„On inimesi, kes kardavad ja kahtlevad ja neid, kes tulevad väga kindla teadmisega, mida nad tahavad. Põhikontingent, kes pöördub meie poole laserkirurgiliseks operatsiooniks, on pikaajalised läätsekandjad, kel ühel hetkel tekib olukord, et silm enam ei talu läätsi. Inimene ei saa neid enam kanda iga päev või nii palju ja pikalt, kui on harjunud. Prillidega jälle ei taha paljud inimesed eri põhjustel käia. Või siis segab mõni harrastus prillide kandmist.

Tänapäevased refraktiivkirurgia meetodid on tohutult edasi arenenud. Protseduur on turvaline, valutu ja kiire – femtolasik-meetodiga võtab see aega 18 sekundit ja eksimeerlaseriga umbes 10 sekundit rohkem. Aeg on lühike, kuid inimesele võib see psühholoogiliselt tunduda küllalt pikk. Oluline on valida alati õige meetod, mis just konkreetsele inimesele sobib, ja silmi eelnevalt korralikult uurida. Kui eeltöö tehtud, ei olegi midagi, mida peaks väga kartma. Operatsioonid õnnestuvad ja tulemuseks on suur hüpe elukvaliteedis. Puhas müüt on ka see, et noortele naistele on silmade laserlõikus ebasoovitav, sest kujutab hiljem ohtu sünnitamisel – operatsioonijärgselt võib rasestuda ja edaspidi loomulikul teel sünnitada.”

_______________________________________________________________________

Nägemist pisutki parandada saavad nüüdisajal pea kõik

Tänapäeval ei pea vaegnägijad pimeduses kobama – just nende jaoks on olemas mitmesugused luubid, suurendavad videosüsteemid, lugemisteleviisorid jt nägemise abivahendid.

„Sellise abivahendi soodustingimustel soetamiseks peab inimese nägemisteravus paremini nägeval silma olema alla 0,3 ehk vähem kui 30% koos korrektsiooniga,” räägib Laservisiooni optometrist Christin Mägi. Sotsiaalkindlustusametist saab vaegnägija arstitõendi alusel isikliku abivahendi kaardi, millega on võimalik soetada soodustusega nägemise abivahend. „Keskeltläbi 90% jääb sotsiaalkindlustusameti kanda ja vaid 10% maksab inimene ise. Näiteks lugemisluubi eest maksab inimene 7–9 eurot, ülejäänu eest tasub sotsiaalkindlustusamet,” lisab optometrist.

Neid ettevõtteid, mis nägemise abivahendeid müüvad, võib terve Eesti peale ühe käe sõrmedel üles. Laservisioon on üks neist, täpse nimekirja leiab sotsiaalkindlustusameti veebilehelt www.sotsiaalkindlustusamet.ee, valides alajaotuse abivahendid ja edasi abivahendi vajajale.