Kas sinu toataimed elavad talve üle? Loe mida teha!

Kõige tavalisem viga, mida taimedega talvel tehakse, on liigne kastmine. See on ka peamine põhjus, miks taimed talvel hukkuvad. Pimedal ajal talub enamik taimi kuivust paremini kui liigset niiskust.

Nii väldid ülekastmist:
Kontrolli kastmisvajadust. Enne kastmist pista sõrm mulda. Kui muld tundub kuiv ja soe, on tarvis kasta, kui aga niiske ja jahe, siis oota kastmisega veel paar päeva.
Jälgi toatemperatuuri. Kastmisvajadus on suurem keskküttega ruumides, kus õhk on soe ja kuiv. Jahedamas ruumis ole kastmisega ettevaatlik.
Kastmiskordade vahel lase mullapinnal taheneda. Mitte mingil juhul ära jäta kastmisvett potialusele seisma. Kaktustele võimalda mõnekuuline puhkeperiood valges ja jahedas. Kõige paremini meeldib neile puhkus 8–14kraadises ruumis. Selleks sobib hästi lõunapoolne aknalaud mõnes vähem kasutatavas ruumis. Sel ajal ei ole kaktuseid tarvis kasta.

Kas väetada või mitte?
Talvel võid väetada troopilise päritoluga taimi, kes neile sobivates tingimustes kasvavad peaaegu aasta ringi. Neile meeldib ühtlaselt soe, üle 18kraadine temperatuur ja niiske õhk. Samuti võiks väetist anda kirjulehistele ja talvel õitsevatele taimedele.
Tee seda nii. Võta väetamine ette kord kuus ja tee seda poole lahjema lahusega kui intensiivse kasvuperioodi ajal. Vali talviseks väetamiseks mõeldud täisväetis, mis sisaldab nii makro- kui ka mikroelemente. Hea on, kui väetis sisaldab ka rauda, mis vähendab valguse puudusest tingitud lehtede kolletumist ja varisemist. Väldi suure lämmastikusisaldusega väetisi.
Talvel ära väeta kaktuseid ja sukulente. Väetades jätkavad need kasvamist ja venivad valgusepuuduses inetult välja.

Murra pimedus puhtusega ...
Võimalda taimedele talvel võimalikult palju loomulikku valgust.
Pese puhtaks nii aknad kui ka taimed, sest tolm ja mustus ei lase valgusel taimeni jõuda.
Leia taimele talveks kõige valgem koht.
Päeval tõmba akna eest ära paksud kardinad.

... või lambiga
Aknast kaugemal asuvatele taimedele võid hankida spetsiaalse taimelambi. Sellistes lampides on valgusspekter häälestatud taimekasvule. Taimedele sobib kõige paremini valgus, milles on enam-vähem võrdselt nii fotosünteesi kiirendavat (sinise-violetse lainepikkusega) kui ka kasvu ja ainevahetust soodustavat (oranži-punase lainepikkusega) kiirgust. Esialgu võib taimelambi lillakas valgus tunduda harjumatu, ent taimedele meeldib see väga. Spetsiaalseid taimevalgusteid ja lampe küsi aianduskeskusest või suuremast ehituskauplusest. Asja ajab ära ka tavaline kompaktluminofoorlaualamp, mille kõrgust on võimalik reguleerida. Tavalised hõõg- ja halogeenlambid taimedele ei sobi, kuna muutuvad põledes kuumaks, kuivatavad õhku ja võivad taimi kõrvetada. Samuti pole nende valgus sobiva spektriga. Lisavalgus on taimele vajalik novembrist veebruarini.Kodus kasutatavate taimelampide valgustugevus on 700–1000 luksi. Valguse tugevust saad ise reguleerida, asetades lambi taimedele kas lähemale või neist kaugemale.

Valgusta taime nii:
Säti lamp nõnda, et valgus langeks taimele ülevalt alla.
Lamp võiks olla taimest 20–40 cm kaugusel.
Pimedal ajal jäta valgusti põlema 12–14 tunniks.
Ööseks lülita lamp kindlasti välja, sest taim vajab ka puhkust. Vähema valgusega saavad hakkama sulgvõhk, havisaba, tõlvlehik, aukuuba, filodendron, agloneema, ent lisavalgus kulub ära neilegi.

Hirmuta kahjurid
Talvine soe ja kuiv toaõhk on meelepärane pajudele taimekahjuritele. Seetõttu kontrolli taimi talvisel ajal sageli. Kui tarvis, võta appi luup, sest osa kahjureid on väga väiksed. Putukad satuvad koju nii hooajataimede, lõikelillede kui ka väikeste potijõulupuudega. Igaks juhuks hoia uued rohelised asukad alati mõnda aega teistest toataimedest eraldi ja jälgi hoolega, et nendega ei oleks kaasas soovimatuid üürilisi. Kui näed taimel liikumist, alusta kohe tõrjega. Pahalastest on kõige raskem tõrjuda kedriklesta ja ripslast, keda palja silmaga tihti ei märkagi.

Ära lase lillel külmetada!
Tuba tuulutades jälgi, et aknalaual kasvavad taimed ei oleks avatud aknale liiga lähedal. Piisab vaid mõnest minutist, kui õrnematel liikidel tekib külmakahjustus, mille tulemusena varisevad lehed ja õienupud. Kui võimalik, tuuluta tuba akna kaudu, mille lähedal ei ole taimi. Külm võib kahjustada ka vastu jahedat aknaklaasi puutuvaid taimeosi.

Niisuta õhku
Kui toas kipub õhk väga kuivaks minema, suurenda õhuniiskust taimi aeg-ajalt sooja veega piserdades. Veelgi rohkem meeldib taimedele, kui kasutad elektrilist õhuniisutajat, mis hoiab õhu pidevalt ja ühtlaselt niiskena.