Rolf Roosalu Foto: Stanislav Moškov
Jõulud
16. detsember 2016, 16:37

Rolf Roosalu: "Tahaksin siiamaani loota, et jõuluvana ja päkapikud on päriselt olemas." (18)

"Minul ei olnud lapsepõlves jõulusokki, me ei teadnudki sellest ameerikalikust moest midagi,“ ütleb muusik Rolf Roosalu, kes oma poisipõlves pani aknalauale päkapikku ootama täiesti tavalise pisut kulunud ja lääpa tallatud nahksussi.

Rolfi päkapikud poetasid sussi sisse komme ja piparkooke, vahel sekka asjalikumaidki kinke.

“Eks täideti ikka neid soove, mida sai oma vanematele esitatud,“ muheleb Rolf.

"Ega see olnud otsene küsimine, pigem käis see nii, et kui näiteks mänguautol said patareid tühjaks, siis olid uued järgmisel või ülejärgmisel hommikul sussi sees. Lihtsaid ja toredaid asju leidsin ma sealt ja minu meelest see peakski nii olema – päkapikud ei tohiks sussikingitustega hulluks minna.“

Jõuluvanaga kohtus väike Rolf lasteaia jõulupeol. Kodus jõuluvana ei käinud, ikka toodi kingikott ukse taha või olid päkapikud kingitused kuidagi kuuse alla sokutanud. Koletut tõepäeva, et päkapikke ja jõuluvana polegi tegelikult olemas, ei ole Rolfi elus ette tulnud.

"Ma ei mäleta, et oleksin kunagi avastanud, et see kõik on üks suur mäng,“ ütleb ta. „Ma tahaksin siiamaani loota, et jõuluvana ja päkapikud on päriselt olemas!“

Vankumatust päkapiku-usust hoolimata pole muusik Roosalu praegu siiski sussi klaveriservale või aknalauale pannud.

"Ma ei oota päkapikkudelt ega jõuluvanalt midagi, mul on kõik olemas ja kõik on väga hästi,“ naerab ta.

"Usun, et päkapikud käivad nende juures, kellel neid rohkem tarvis on. Ühe mu sõbra laps kirjutas väga toredasti oma sussipäkapikule: sa võid minu juures käia teisipäeviti, neljapäeviti ja laupäeviti, siis sa jõuad teiste laste juurde ka!“