ÕHTULEHE VIDEO | 21. SAJANDI METSAVENNAD III: kuidas saada metsas lõke põlema vaid tulepulga abiga? (13)

Stsenaarium on selline, et Eesti mees on sunnitud pahalaste eest metsa pagema ning peab seal -25 kraadi juures ellu jääma. Selleks on vaja üles saada lõke. Metsa satume kaunis tuulise ilmaga ning kõikvõimalikud lõkketegemise materjalid näivad olevat lumme mattunud. Aga ellujääjat see ei peta.

PARIM TULEALUSTUS ON MÄNNIJUUR

Eesti mees Martin Erstu ei sammu tulealustuse saamiseks mõne kase juurde, et sellelt tohtu kiskuma hakata. Tema meelest on kaskede paljakskiskumine inetu. Ja mitte ainult. 

"Kasetoht tegelikult ei põle nii hästi ja ei ole nii hea tulealustus," märgib ta. "Aga eestlane on tuhandeid aastaid ajanud männijuurtest tõrva ja naturaalset tärpentini tehakse sellestsamast männijuurest. Väga hea on tuuleheitemänd. Mänd on pikali kukkunud ja enda juuremätta ka püsti tõmmanud. Päike paistab siia peale, tuul käib läbi ja männijuured kuivavad ära. "Tõrv ja tärpentin on neil endiselt sees ja see on minu arvates kordades parem tulehakatus kui kasetoht, kui ajalehed, ja Jumal hoidku süütevedeliku eest, mis on inimestele lausa ohtlik."

Erstu kougib männi alt välja mõned juuretükid. Sobivust tule alustamiseks näitab see, et neil on küljes tugev tõrvalõhn. Sellised tõrvased juurikad põlevad mitu minutit – ning sellest peaks üldjuhul lõkke ülessaamiseks piisama.  

Tuuleheitemänni leiab metsamehe sõnul matkaja kindlasti mõne kilomeetri jooksul. Kui muud üle ei jää, siis aitavad lõket alustada ka männioksad, peenikesed kuuseoksad ja ka kasetoht. Nende kõigiga aga läheb lõkke ülessaamiseks kauem aega.

Liitrist plastpudelit süütevedeliku või bensiiniga ei vea õige metsamees seljakotis kaasas mitmel põhjusel. Üks neist on Murphy seadus: kui miski lekkida saab, siis see ka lekib.

LÕKKEMATERJALIKS ON HEA METSAKUIV OKASPUU

Jala peal kuivanud reiejämedune okaspuu on täpselt selline hea tulematerjal, mille metsamees kaasaskantava saega maha jaksab saagida.

Metsakuiva puu tunneb ära selle järgi, et tal ei paista ladvas rohelist tutti ja alumise osa pealt on koor maas. Puutüvel võib peal olla kuni 5 mm märga kihti, aga südamik on kuiv ja põlema läheb see lõkkes kenasti.

Lehtpuudest põleb mõõduka suitsuga ja üsna hästi kuiv haab.

HOIDU METSAKUIVA KASE EEST

"Kui võtta siit kõrvalt seda lehtpuuvõsa – neid võib lõkkesse panna, aga põlema nad päris kindlasti ei lähe: suitsevad, vinduvad ja sooja ei anna," osutab mees.

"Kui on jala peal kuivand lehtpuu – kask, lepp –, siis soovitan südamest: hoidke kaugemale. Kui kuivanud kase vastu põrutada, siis puu kukub tükkidena alla. Kui sealt ülevalt see poolemeetrine või meetrine tükk lagipähe kukub, siis saab haiget ja kõvasti."

KUIDAS ALUSTADA LÕKET

Planeerimine ja ettevalmistused on Erstu sõnul alati pool võitu. Jämedad puud kergesti põlema ei lähe. Ka männijuure tükke tasub esmalt noaga peenemaks hakkida ning natuke karvaseks ja näsaliseks kraapida. Samuti tasub tõmmata sellest laaste.

Karvaseks kraabitud puutükile pääseb õhk paremini ligi ja see peaks tule kergemini külge võtma. Lõkkekoha kõrvale tuleks varuda kuivi peenemaid oksi.

MIKS ON TULEPULK HEA

"Tulepulk ei saa märjaks, ei lähe katki ega kulu ära," osutab Erstu oma magneesiumist tulepulgale ja selle terasest sädemetõmbajale. "Kui see on mul taskus, siis ma võin talle peale istuda ja see on ikka terve. Kui ma tikutopsi laiaks istun, siis tõenäoliselt kaob väävel tikkude küljest ära."

Aga me elame ju 21. sajandil ja odavaid Hiina tulemasinaid on ju kõik kohad täis?!

"Need odavad tulemasinad saavad kole kähku otsa," märgib matkamees. "Ja külma ilmaga gaas ei taha töötada. Kes suitsumehed on, need on kindlasti saanud enda tsäkse taskus soojendada, et need tule külge võtaks, et gaas põlema läheks. Välgumihkel on mõne nädalaga lännu, aga tulepulk on sisuliselt igavene."

Kümmekond eurot maksev tulepulk süütab oskaja mehe käes männijuuretükid teisel katsel. Ajakulu: paar minutit. Peale rändavad tõrvased laastud, seejärel veidi lõhestatud suurem männijuuretükk ja siis juba metsakuivad kuuseoksad.

ÄRA TEE LÕKET IGAS KOHAS

Soovitus 21. sajandi metsavendadele: hädaolukord võib käes olla ja tuli tuleb üles saada, aga kindlasti tuleks tuld teha sellises kohas, kus sellega metsa põlema ei pane.

"Kus on kuuseoksad madalal, sellises kohas kindlasti mitte [tuld teha]," kinnitab Martin Erstu. "Ja eriti ohtlikud kohad on turbasamblaga turbasoo peal."

21. SAJANDI METSAVENNA VAENLANE TERMOKAAMERA JA SÕBER ÄÄREMAASTUMINE

Oletame, et meie kohal tiirutavad ringi vaenlase helikopterid. Lõkkekohti otsivad pahalased tahavad hakata pommitama Eestimaa vapraid poegi.

Uskumus, et kui teha väike ning võimalikult vähese suitsuga lõke, siis see vaenlasele silma ei torka, pole 21. sajandil paraku täpne. 

"Kui meid juba õhust luuratakse, siis tõenäoliselt vaadatakse termokaameraga, mis näitab seda, kuskohas on soojust," nendib Erstu. "See näitab üsna hästi ülevalt ära, et lõke põleb ja mingid soojad inimkehad on ka seal ümberringi."

Metsamehel on 21. sajandi sissidele oma soovitus: ääremaastumise ja valglinnastumise käigus on meil tekkinud palju mahajäetud maju, alustades nõuka-aegsetest kivikolossidest ja lõpetades talumajadega, kust inimesed linna või igavikuteele läinud. Kui maja uks on lahti, siis hädaolukorras võib sinna siseneda.  

"Kui maja korstnast maja juurest tõuseb suitsu, siis tundub, et seal justkui elaks keegi," toob Martin Erstu välja. "Aga kui paksus metsas on näha kümmetkonda meest ümber põleva lõkke, siis minul pahalasena tekiks hirmus huvi teada saada, kes ja miks nad seal on."

KUIDAS JÄNEST GRILLIDA

Pikkamööda tekivad põleva lõkke alla söed. Nende peal annaks ju näiteks sissi oma kätega jahitud jänest grillida. Kuid kas okaspuusüsi ei anna lihale paha kirbet maitset?

"Ma hoiaksin seda lõket kaua aega üleval nii, et söed on all ja siis süte sees küpsetaks," selgitab metsamees. "Selleks ajaks, kui see okaspuu on ära söestunud, on sealt tõrv ja tärpentin välja põlenud. Need ongi need, mis selle paha maitse annavad. Kui on välja põlenud, siis nende süte peal jumala rahus võib grillida."

KUIDAS TEHA LÕKET VIHMASE ILMAGA

Kui sajab vihma, siis põlvitab Erstu maha, tõmbab vihmakindla jope üle pea ja asjatab oma tulealustuse materjalidega jope all varjus.

Kui tulematerjalid on märjad, siis paneb mees nad 10-20 minutiks taskusse. Inimese kaasaskantav 37-kraadine radiaator kuivatab männijuuretükid kenasti purukuivaks.

Ettevalmistused on Erstu sõnul olulised: tule ülesaamiseks tuleb vaeva näha, mitte minna kirvega kurge püüdma. 

KUIDAS KUSTUTADA LÕKET

Kui metsavend peab oma peatuspaigast lahkuma, siis ei jäta ta kindlasti sinna reetlikku lõket põlema. Rääkimata tuleohust.

Meie lõke on väike ja Erstu hõõrub selle lihtsalt jalaga lume sisse laiali. Suurema lõkke puhul tooks ta kopsikuga ojast vett. Kui muud üle ei jää, siis kuhjaks lõkkesse lund.

Kui tõesti midagi muud üle ei jää, siis saab mees lõkke kustutamiseks kasutada looduse poolt kaasa antud tuletõrjevoolikut.