Tutt-uuest hambaharjast võib mõne kuuga saada tõeline bakteripesa ning muud väljapääsu pole, kui peab hambaharja vahetama. Foto: Bulls
Nipid
19. jaanuar 2017, 16:41

Hambahari muutub kiiresti bakterite kasvulavaks

Uuringud on näidanud, et hambaharjal võib leiduda üle 10 miljoni bakteri, nende seas ka mitmesuguseid haigusetekitajaid, nagu kolibaktereid ja stafülokokke.

Samuti selgub ajakirja Journal of Advanced Medical and Dental Sciences Research 2015. aasta novembrinumbrist, et bakterid ja viirused, mis lenduvad laiali siis, kui tualetis vett tõmmata, võivad kanduda üle kogu vannitoa ja kinnituda ka hambaharjale, kui WC ja vannituba on koos. Nii näitas üks uurimus, et 60% hambaharjadest, mis asuvad ühises vannitoas, sisaldavad fekaaliosiseid. Seejuures on tõenäosus 80%, et fekaalosake hambaharjal pärineb kelleltki teiselt pereliikmelt, mitte hambaharja kasutajalt endalt. Et seda vältida, peaks vett tõmmates WC-potil kaas peal olema. Hambaharja suletult või kinnikaetult hoida ei tohiks, sest niiske keskkond soodustab mikroorganismide paljunemist. Hambaharja peaks hoidma püstises asendis õhu käes, et see enne järgmist kasutuskorda kuivaks. Kui vannitoas on mitme pereliikme hambaharjad, tuleks neid hoida üksteisest eraldi, vältimaks ristsaastumist. Eriti tähtis on see siis, kui üks pereliikmetest on parasjagu haige. Kui ollakse tervenenud, tasub võtta uus hambahari.

Hambaharja tuleks vahetada 3–4 kuu tagant või siis, kui harjased on juba longus ja kulunud. Hambaharja ei tohi kunagi jagada, sest ükski hari ei ole kunagi 100% bakterivaba. Vähendamaks bakterite hulka suus, võib enne hambapesu kasutada antibakteriaalse toimega suuloputusvedelikku, nii satub hambaharjale vähem baktereid. Korrapärane hambaarsti juures käik aitab hambaid korras hoida ja vähendada kahjulike bakterite hulka suus. Käsi tuleb pesta nii pärast WC-s käiku kui ka enne hambapesu. Hambaharja saastumist bakteritega tasub vähendada nii palju kui võimalik, sest bakteritest tulvil hambahari ei tee enam hambaid puhtaks, pigem vastuidi.

Aksessuaarideta ei saa

See, kas hommikune ja õhtune hambapesurituaal teenib eesmärki, sõltub suuresti hambapesutehnikast ja pesule kulunud ajast. Hambaid peaks harjama vähemalt kaks minutit. Elektrihambaharjade kohta on uuringud näidanud, et need eemaldavad hambakattu tavalisest harjast tõhusamalt.

Peale hambaharja ja -pasta tuleb kasutada hambaniiti, sest hari ei suuda puhastada hammastevahelisi pindu, kuhu katt koguneb. Hambaniiti tuleks kasutada vähemalt kord päevas ja peamine on jälgida, et igemed viga ei saaks. Enamik aukudest saab alguse just hambavahedest, sest hammaste vahele, kui neid niidi või hambavaheharjaga ei puhastata, kuhjuvad toiduosakesed ja mikroobid.

Hambaid tuleks niidiga puhastada enne hambapesu, siis pääsevad hambahooldusvahendid paremini hambavahedele ligi.

----------------------------------

Kodune elu koos bakteritega

Bakterite kogunemiskohtade esikümme kodus (toodud on bakterite arv ruuttolli kohta, 1 ruuttoll on 6,4516 ruutsentimeetrit) on:

WC-potis 3,2 mln

Köögi äravoolutorus 567 845

Nõudepesukäsnal 134 630

Vanni äravoolutoru juures 119 468

Köögivalamu äravoolutoru juures 17 964

Köögisegistil 13 227

Vannitoasegistil 6267

Vannitoa valamu äravooluava juures 2733

Lemmiklooma sööginõu ääre all 2110

WC põrandal WC-poti ees 764

Allikas: Journal of Advanced Medical and Dental Sciences Research, detsember 2015