ÕHTULEHE VIDEO | 21. SAJANDI METSAVENNAD IV: milline peaks olema metsamehe varustus? (8)

SELJAKOTI VALEM: OMA PIKKUS MIINUS SADA

180 cm pika Erstu seljakott on 80-liitrine ehk vastab valemile kehapikkus miinus 100. See on kõige suurem kott, mida inimene kanda jaksab. Koti juures on kõige tähtsam puusavöö ja seda tuleks poes kindlasti järgi proovida. Paluma müüjal laduda kotti asju ning uurida, kas kott istub või mitte. 2/3 raskusest peaks toetuma puusadele, sest inimese ristlüli ja õlad on raskema seljakoti kandmiseks liiga nõrgad ja väsivad matkal kiiresti.  

Kotil peaks olema võimalikult palju reguleerimiskohti, et pauna tühjenedes saaks seda kompaktsemaks kokku tõmmata.

Puusarihm tuleks kõvasti kokku tõmmata ja õlarihmad peaks olema veidi lõdvad. Kui kott on liialt selja ligi, siis vajutab ta kandjat ettepoole kössi ning nii on raskem hingata.

MAGAMISTARBED: SULGKOTT POLE METSAS NII HEA

Erstule n-ö poroloonist magamisalused enda sõnul väga ei meeldi, eeskätt sellepärast, et need võtavad palju ruumi. Matkapoest ostetud isetäituva magamisalusega saab magada ka jäätunud pinnal. Just alt tuleb kõige rohkem külma ja sestap peab küljealune olema maast isoleeritud. Kuuseoksad aitavad ka, aga tegu on looduserüüstamisega, kui ilma hädavajaduseta lõikad üheks ööks külje alla portsu oksi ning hommikul lihtsalt vedelema jätad.  

Kokkurullitud telkmantel võtab kotis vähe ruumi. Liikuda on jopega mugavam, aga telkmantlist saab üles panna varjualuse. Telgist märgatavalt väiksem ja tükk maad kergem.

Magamiskotil on kolm numbrit. Üks näitab seda, mis on maksimumtemperatuur, millega kotis ilma higistamata magada saab. Keskmine number näitab mugava magamise kraade, see võib koosneda ka kahest numbrist, meestele ja naistele.

"Ja ekstreem näitab seda, et tõenäoliselt surnuks ei külmu selle temperatuuriga selles magamiskotis, aga magada ka tõenäoliselt ei saa," selgitab Martin Erstu.

Meie kliima on väga varieeruv: talvel võib olla +10 ja võib olla ka -30. Mitut magamiskotti me ju metsa ei vea – milline oleks kõige universaalsem kotti pistmiseks, kui kohe keegi relvaga mees uksele koputamas?

"-10 kuni -15 peaks olema comfort," hindab Erstu.

Magamiskott ei pea olema tippfirma toode. Ning lisaks: kuna sulgmagamiskott kardab vett "hullemini kui hiir kassi" ning on raskesti kuivatatav, siis eelistab Martin Erstu sünteetilise täidisega magamiskotti. See kuivab kergemini ning on ka ise kergem ja odavam.

ESMAABIVAHENDID JA HÜGIEENITARBED

Esmaabivahendite hulgas peaks olema mingisugune antiseptik – juhuks, kui metsamees end kogemata lõikab või vigastab. "Isegi kui küünevallid kui katki lähevad, kipuvad mädanema minema," nendib Erstu.

Elastikside on abiks kergelt väljaväänatud jala või põlve puhul. Kriimustuste plaasterdamiseks võiks kotis olla erinevaid plaastreid. Kui kellelgi on vaja kasutada isiklikke spetsiifilisi medikamente, siis on soovitav neid metsa kaasa võtta varuga – sest kujutletav situatsioon on praegu ju selline, et me ei tea, kuna metsast välja tuleme.

Martin Erstul ripub vööl vutlar taskunoa-multitööriistaga, mille küljes on ka käärid. Kui ta eelistab lisaks kaasa vedada tavalisi kääre, mis sobivad iga asja jaoks alates varbaküüne lõikamisest ja lõpetades riiete parandusega.

"Teate kui hea tunne on hommikul metsas hambaid pesta," demonstreerib Erstu hambaharja ja -pastat. "See tõstab motivatsiooni ja suuhügieen võiks ning peaks korras olema. Kui tekib must masendus, siis on ka hea võtta hambahari ja hambaid pesta, kasvõi kolm korda päevas, Tuleb selline hea kodune tunne."

Peeni lõhnavaid seepe metsamees ei armasta, tema eelistab naturaalset tõrvaseepi. "Kui on selline udupeen seep, siis ma käin sellega duši all ära, aga nahk on endiselt kuidagi libe," hindab ta. "Kui pesen ennast selle tõrvaseebiga, siis nahk krudiseb nagu lapsepõlves, kui ema mind vannist välja tõstis."

Niiskete salvrätikute abil saab end kiiresti kasida siis, kui vett pole parajasti käepärast. Eriti head on need hargivahe ja jalgade ehk kõige rohkem mustust ja higi koguvate paikade puhastamiseks. Poes tasub neid otsida titetarvete riiulilt. 

TERARIISTAD: RAMBO NUGA POLE VAJA, KIRVE ASEMEL OKSASAAG

"Ei ole vaja mingit Rambo võitlusnuga, ei ole vaja matšeetet, lihtsalt nuga," demonstreerib metsamees oma tööriistapoest ostetud lihtsat pussi. "Lõikamiseks, lihtne ja lollikindel."

Matkajad armastavad sageli kaasas kanda kirvest, aga Erstu eelistuseks on käepidemesse kokkumurtav oksasaag. Mõõdukamat puud langetab kergema vaevaga ja vähema müraga kui kirves. Ka kipub kirves seljakotis asju lõhkuma.

ABI- JA PARANDUSVAHENDID, AINUS ELEKTROONIKAVIDIN

Ainus elektroonikavidin Martin Erstu seljakotis on kahe LED-iga pealamp. Kui säästlikult ümber käia ja lampi näiteks vaid öösel magamiskoti luku lappimiseks kasutada, siis kestavad patareid täitsa kaua.

Jupp langevarjunööri, väike traadirull ja lapikuks vajutatud MacGyveri teibi rull on abiks siis, kui vaja parandada seljakoti rihmasid ja saapaid. Püksinööbi tagasi õmblemiseks või rebendi parandamiseks on metsamehel kaasas niit ja nõel.

Kui lõkke ääres märgi nahksaapaid kuivatada, tõmbuvad need kaunis kõvaks ja kangeks. Pehmust ja veekindlust aitab taastada saapaviks.

Veel kuulub abivahendite hulka paar väiksemat kilekotti. Mis on nende mõte?

"Kui saapad ligunevad läbi ja jalad märjaks saavad, aga mul on veel vaja edasi liikuda, siis ma võtan märjad saapad ja sokid jalast ära, panen kuivad sokid jalga, soki peale vean sellesama väikse kilekoti ja siis selle kilekoti peale oma märja saapa," selgitab matkamees. "Jala higistamise niiskus jääb siia kotti küll pidama, aga jalg on kuiv ja ma saan edasi liikuda ja jalg ei külmeta. Mugav ei ole, aga parem kui mitte midagi."

TULD SAAB PULGA JA SÜÜTETABLETIGA

Tuletikke saab küll veekindlalt sisse pakkida, aga tulepulk on neist "lollikindlam": tugev, ei karda põrutamist, niiskust ega üldse mitte midagi. Kui natuke harjutada, saab iga mees sellega lõkke üles.

Mõned ellujäämisspetsid soovitavad tulehakatiseks tampoone, aga Erstu pigem toidupoodideski müüdavaid ökoloogilisi süütetablette. Neid "parafiiniga immutatud paberisodi" kuubikuid on mehel nii seljakotis kui kõigi õueriiete taskutest. Ei võta ruumi nagu ajalehevirn, erinevalt süütevedelikust ei haise ega leki.

KOMPASS KAASA SIIS, KUI OSKAD SEDA KASUTADA

Marsruuti aitab planeerida 2008. aastast pärinev Regio atlas mõõtkavaga 1:200 000. Selles mõõtkavas on juba majadki kaardile märgitud. Veel parem oleks maa-ameti 1:50 000 kaart, aga too on kaasaskandmiseks suurevõitu.

"Kompassiga on nüüd küll selline lugu, et seda tasub siis kaasa võtta, kui sa oskad seda kasutada ja kui sul on natukenegi suunataju," märgib Erstu. "Minul see suunataju väga hea ei ole: kui ma puisrabas orienteerun, siis kilomeetrise marsruudi peale mul tekib selline 250-300-meetrine möödapanek vähemalt. Kui väga pingsalt kompassi jälgin, siis ma jõuan õigesse punkti kohale, aga ei õnnestu väga hästi. Ehk siis: see ei ole maailma kõige olulisem asi, aga ta'st võib abi olla."

TAGAVARARÕIVAD, PLÄTUD ON MATKALISE JALGADE RÕÕM

Õhtul magama minnes on hea võtta seljast oma kergelt niiske villane särk ja otsida seljakotist kuiv ööriietus, mis seal korralikult kokkukeeratuna ootab. Meriinovillane särk ja tööriiete poest ostetud pikad villased aluspüksid. Ka villased tagavarasokid on võimalikult väikseks kokku keeratud. 

Martin Erstul on seljakotis ka tagavarapüksid, sest tal kippuvat püksid metsas "saama märjaks või saama katki". Kui püksilukk enam ei pea, nööp nelja tuule poole kadunud ja tagumikust tuul läbi puhub, siis on ikka hea tõmmata jalga terved püksid.

Sandaalid võtavad kotis üsna palju ruumi, aga nendeta ei saa.

"Kui ma olen päev otsa liikunud, nende matkasaabastega õues olnud, siis need tahaks hingata, kuivada lõkke ääres," märgib Martin Erstu. "Siis ma saan panna lihtsalt midagi endale jala otsa ja ümber lõkke asjatada. Mu jalatald on kaitstud, ma ei astu ühtegi orki endale jalga. Sellised jalgaastutud orgid on kõige vastikumad mädanemaminejad."