Aianurk: püsikud mulda – aga kuidas?

Valmista ette muld

Alusta vähemalt paar nädalat enne istutustööde algust mullapinna ettevalmistamisest. Kaeva maa kahe labidalehe sügavuselt läbi (50–60 cm) selliselt, et pindmine mullakiht jääks ka pärast kaevamist pealepoole. Eemalda mullast kõik umbrohujuured ja suuremad kivid.

Parandada mulla struktuuri, lisades kergematele liivmuldadele komposti või raskemat aia- ja mättamulda, raskematele savimuldadele aga jämedamat liiva-, turba- või lehemulda. Seejärel tasanda mullapind rehaga ja jäta vajuma.

Tee kindlaks kasvutingimused

Tee kindlaks, millised on kasvukoha valgus-, niiskus- ja mullastikuolud. Väga tähtis on ka mulla happesus. Taimi valides tuleb lähtuda olemasolevatest tingimustest, mitte hakata sobivaid tingimusi kunstlikult looma. 

Näiteks happelist mulda armastavad põldkannike, kanarbik ja maarjahein. Neutraalset või aluselist nurmenukk, koirohi, piimohakas. Valgusrikast kasvukohta eelistavad pojeng, alpi jäneskäpp, hosta. Varjulist näiteks hostad, sõnajalad, tiarellid. Mulla happelisuse mõõtmiseks tuleks aianduspoest soetada endale pH-meeter, mis annab mulda torgates vastuse juba paari minutiga. Teine võimalus on määrata happelisust söögisoodaga. Väikesele kogusele mullale lisatakse törts vett ja seejärel söögisoodat. Kui segu hakkab «keema», on tegu happelise mullaga. Kui midagi ei juhtu, on muld aluseline või neutraalne.

Tutvu püsitaimede omadustega ja joonista aiaplaan

Emotsiooniostude vältimiseks oleks hea eelnevalt tutvuda taimeraamatute või aiandusblogidega ning pidada nõu teiste aednikega. Koosta huvitavatest taimedest loend ja tee tulevasest peenrast väike joonis.

Selgita välja sulle meeldima hakanud taimede iseloom. Kas taim on puhmikuline (astilbe, tähtputk, hosta), pinda kattev (väike igihali, roomav kukehari, risoomikas kurereha) või võsunditega leviv (südajas tiarell, valdsteinia). Enne peenra rajamist on tähtis teada ka taimede lõplikku kõrgust ja laiust.

Osta targalt 

Väldi poes emotsioonioste, järgides eelnevalt tehtud plaani. Vali ainult terved, heas kasvujõus taimed. Kontrolli, et taimed oleksid kastetud ja neil ei esineks kahjureid ega haigustunnuseid.

Enne istutama asumist kasta potid korralikult läbi. Selleks aseta pott veega täidetud ämbrisse ja hoia seal, kuni potist ei kerki enam õhumulle. Seejärel tõsta pott koos taimega välja ja lase üleliigsel veel nõrguda.

Istuta

Istutamiseks vali soovitatavalt pilves ilm või õhtupoolne aeg. Madalate ja nõrgemakasvuliste taimede (priimulad, kivirikud, aubrieetad, ibeerised) vahekauguseks jäetakse tavaliselt 20– 30 cm, kõrgemakasvulistel ja kiiremini laiuvatel (aed-päevaliiliad, ogaputked, monardad, kurerehad, siberi iirised) 40–50 cm ning kõrgekasvulistel ja pika­ ealistel (pojengid, kobarpead, harilik kitseenelas, kilpleht) isegi 80–100 cm.

Pikaealised, suure ja tugeva juurestikuga püsikud, nagu kitseenelad, pojengid, murtudsüdamed, lupiinid, mesiohakad, tuleks kohe alguses istutada õige vahekaugusega

Istutusauk kaeva nii suur, et taime juured sinna vabalt ära mahuvad. Kui juured on potis liiga tihedaks kasvanud, võib need ettevaatlikult pisut lahti harutada. Üldiselt istutatakse taimed niisama sügavale, kui nad enne kasvasid, kattes juurekaela õhukese mullakihiga, ent on ka erandeid. Näiteks võib pisut sügavamale istutada hostad, kuutõverohud, mõningad padjandtaimed. Eriti hoolas tuleb olla pojengide ja aediiriste istutamisel. Kui istutad liiga sügavale, ei taha nad hästi õitseda ja jäävad kiratsema.

Istutusaugu põhja võid parema juurdumise edendamiseks puistata pisut fosforkaaliumväetist või kompostmulda. Pärast istutamist kasta taimi korralikult. Edaspidi kasta taimi vastavalt vajadusele seni, kuni nad on lõplikult juurdunud.