Helju Tauram on põline põldur, kes on elu jooksul puutunud kokku kõiksugu putukate, mutukate ja kahjuritega, kuid karilast kohtas ta esimest korda mullu talvel. «Olin saanud juubeliks lopsakad liiliad, mis aknalaual seisid. Vaasist veidi eemal laual olid istutuspotid pisikeste tomati-, kurgi- ja paprikataimedega. Märkasin liilial küll väikeseid valgeid putukaid, kuid suurt ohtu ma karta ei osanud,» räägib naine.
Kui taimed said kevadel kasvuhoonesse istutatud, võis neil märgata samasuguseid valgeid sitikaid. «Taimede võrsumisel ja kasvamisel tuli ka putukaid aina juurde. Lehti saputades lendas neid parvede kaupa välja,» meenutab ta tutvumist karilastega.
Mures aednik katsetas küll erinevate kahjuritõrjevahenditega, kuid midagi ei toiminud – tomatitel-kurkidel muutusid lehed tumedaks ja pudedaks, kuni langesid sootuks küljest. Valminud viljad aga kleepusid pealt, justkui oleksid koos musta vaiguga.
Kuidas karilast märgata?
Tavaliselt jõuavad karilased majapidamisse uute taimedega, aga kuna tegu on liigiga, kes on meie looduses üsna hästi kohanenud, võivad nad sattuda kasvuhoonesse ja koduaeda ka loodusest.
Tegemist on sitikatega, kes armastavad pehmeid ja mahlaseid taimi – nii täiskasvanud karilased kui ka putuka vastsed toituvad taimemahlast. Nende erilised lemmikud on lopsakad fuksiad, kurgid, maasikad ja tomatid. Kuigi peamiselt teevad karilased kahju katmikaladel ja toataimedel, võib neid leida ka õues olevatelt dekoratiivtaimedelt.
Kui märkad taime läheduses imepisikesi, umbes 2 mm pikkusi lumivalgeid putukaid, ole tähelepanelik. Kui taime liigutada, tõuseb karilaste parv õhku ja asub vilkalt lendama.
Karilaste «puretud» lehtedel on kollakad täpid ja tugeva kahjustuse korral võivad lehed ka variseda.
Õiged «relvad»
Kui avastad karilased toataimelt, tasuks see teiste taimede huvides ära visata. Kui otsustad vallutatud taime(d) alles jätta, võid proovida putukaid püüda spetsiaalse kleeplindiga (nt Silvalure püünisepaberid toataimedele), millele putukad kinni jäävad, ega saa enam uusi järglasi muneda. Kui saad karilaste levikule õigel ajal jälile, võib õnnestuda taim ka päästa.
Kasvuhoonesse on mõeldud spetsiaalsed kasvuhoone püünisepaberid (nt Compo), mis on karilaste lemmikvärvi ehk erkkollased. Riputa liimpüünised taimede kohale ja raputa taimi aeg-ajalt, et putukad lendu tõuseksid ja otse meelitavasse lõksu maanduksid.
Üks tõhusamaid abimehi on looduslik mürk NeemAzal, mida võib kasutada
ka mahepõllumajanduses. Looduslik tõrjevahend tekitab kileja pinna, mis
takistab putuka hingamist ja arengut.
Tõrjet peaks tegema vähemalt kolm korda, iga 5–7 päeva tagant. Pritsides
on oluline, et vedelik jõuaks ka lehtede alumisele küljele, sest kahjur tegutseb
enamasti seal. Samuti võib abi olla rohelise seebi veest. Pane aga tähele, et viljade valmimise ajal taimekaitsevahendeid kasutada ei tohi.
Kas ta tuleb tagasi?
Kõige parem on karilasi ennetada, ostes taimi usaldusväärselt kauplejalt. Enne uute taimede soetamist kontrolli neid põhjalikult ja tähelepanelikult ostukohas. Kui märkad lehtede alaküljel kahtlasi täppe, jäta taim ostmata. Kuna karilane armastab lennata taime lähedal, on ka see üks viis ohtu juba eos tuvastada.
Kui pelgad, et karilased võisid talve kasvuhoones üle elada, säti juba varakevadel püünisepaberid kasvuhoonesse valmis. Kindlasti kaeva ka muld läbi või vaheta see välja. Samuti tuleks kasvuhoonet regulaarselt õhutada ja vältida liigniiskust.
Kahjuks täielikult karilasi ennetada ei saa, kuna nad levivad usinasti looduses, on visad ja leplikud. Aitab vaid taimede kontroll ja vajadusel järjepidev tõrje.
Kommentaarid