Pehmel murul on mõnus kõndida. Foto: Foto: Matton Estonia
Nipid
14. mai 2019, 22:14

Nende soovitustega hoiad muru samblast ja umbrohust puhtana

Sambliku ja umbrohuta siidiselt pehmet ja puhast muru ei kohta just sageli. Ikka ja jälle rikuvad seda sammaldunud kohad või teeb muret kollane võilillemeri. Kuidas siis hoida muru puhtana? 

Murupinda vigastavad enamasti inimesed ise. Murule teeb liiga selle väga tihe ja intensiivne kasutamine, näiteks jalgpalli mängimine, murul jalgrattaga sõitmine ja ka koer, kes siin-seal kaevamistöid teeb. Muru liiga madalalt niitmine kahjustab murutaimi, mida sammal kohe ära kasutab ja selle asemele kasvama hakkab.

Et sammal kaoks, proovi järgmist:

Kraabi see välja 
Üks esimesi soovitusi, kuidas samblast lahti saada, on selle mehaaniline eemaldamine. Väiksel murupinnal kraabi tavalise mururehaga nii palju sammalt muru seest välja kui võimalik. Suurematel kruntidel lisa muruniidukile eriline tera, mis kraabib ise sammalt välja.

Lase murule päikest 
Kui hakkad ehitama uut puukuuri või lisahoonet, plaani see krundile päikese liikumist arvestades. Et majake ei heidaks murule palju varju, ehita see põhjapoolsesse nurka. Ära hoia aias suuri halu- ja tellisehunnikuid või muud sarnast, mille tagune jääb päikese varju. Nende taha kasvab sammal väga hea meelega.

Istuta sambla kasvukohale lilli 
Kuna muru ei kasva pimedas hästi, küll aga sammal ja osa lilli, on hea võimalus samblavaipa eemal hoida, istutades sinna varju armastavaid taimi, näiteks hostasid, astilbesid, sõnajalgu, hortensiaid, helmikpööriseid, brunneraid, kopsurohtu, tiarelle jne.

Hoia parajat niiskust 
Väldi muru kastmist varakevadel ja sügisel, sest just siis kasvab sammal kõige usinamalt. Kui murupind on vesine või soine, siis õhuta ja kobesta muru või tee pinnasesse äravoolusooni.

Eemalda harja ja noaga 
Kui sammal on pugenud kõnniteekivide vahele ja peale, leiad aia- ja ehituspoodidest tööriistu sellega tegelemiseks. Kõige lihtsam on kive terasharjaga hõõruda – kuna samblal pole suuri juuri, tuleb see kergelt maha. Mugav on ka pika varrega samblanuga, millega kivide vahesid kraapida.

Uhu ära survepesuriga 
Kivide pealt ja ka vahelt saad sammalt eemaldada ka survepesuriga, aga tee seda ettevaatlikult. Kui kivide vahele tekivad suured õõnsused, täida need mulla ja/või liivaga.

Õhuta muru regulaarselt 
Muruõhuti teeb pinnasesse peeneid sooni, samas ka natuke mulda välja tõmmates. Õhutada on hea kevadel ja sügisel, enne ja pärast kasvuperioodi. Mõnus ja lihtne tööriist on ka õhutusreha, mille teravad piid maapinda kraabivad.

Kobesta 
See on õhutamisest tugevam samblatõrje, sest kaevates lahti pealmise murupinna, kus kasvab ka sammal, ei asu see enam endisele kasvukohale nii hästi tagasi.

Külva muruseemet 
Pindadele, kus muru kasvab kiduralt, külva uuesti muruseemet, et parandada muru üldist seisukorda ja ennetada sambla pealekasvu. Vali hästi varju taluv muruseemne sort, näiteks aru- ja punane aruhein, kastehein, nurmikas, salu- ja soonurmikas jm või juba sobiv valmissegu. Kata seemned õhukese mulla- või liivakihiga, et need saaksid niiskuses areneda. Kasta muru vihmutitega pigem õhtul, sest päeval kastes aurustub enamik veest päikese käes ära.

Võitlus umbrohuga

Erinevalt samblast on mitmel umbrohutaimel sügavale ulatuv juur, mille eemaldamine võib olla keerukas ettevõtmine. Näiteks võilill võib ajada uued taimed isegi väikesest juurejupikesest, mis eemaldamise käigus maha on jäänud. 

Mõne taime puhul aitab, kui pritsid neid peene otsikuga universaalse õliga WD40. Võid haarata ka mõne mürgise umbrohutõrjepudeli järele, aga hoia see viimaseks võimaluseks. 

Kui värskeid võililli ja naate on salatites ja pirukates juba lõputult kasutatud, aga neid tekib aeda aina juurde, proovi umbrohi välja juurida. Tee seda pärast suurt vihma, siis on maapind pehme ja saad juure palju lihtsamini kätte. Võid katsetada ka keeva vee otse umbrohutaimele kallamist.

Veel üks võimalus on umbrohu lämmatamine. Selleks kata need ajalehtedega ja jäta ilma päikesevalgusest. Samamoodi saad peenardes umbrohust täiesti lahti, kui lisad mullale pandud ajalehekihile multši.

Nagu elus, nii on ka võitluses umbrohuga – ellu jäävad tugevamad. Seega, kui hoiad muru tihke ja tugeva, ei tule umbrohuelust seal eriti midagi välja. Samamoodi käitu ka lilleaias – istuta taimi ja lilli, mis võtavad umbrohul ära päikesevalguse, vee ja toitained

TEE ISE! 
Vältimaks inimeste tervise ohustamist samblamürkidega, proovi aias omatehtud samblaeemaldusvahendit. Selleks on mitu erinevat retsepti. 

Vahendid sambla eemaldamiseks:

  • Soodavesi 
    Kõige lihtsam on segada kokku pakitäis soodat seitsme liitri veega ja segu seejärel samblale pritsida. Tee seda varakevadel või hilissügisel. Sooda ei lase samblal edasi areneda.

  • Nõudepesuvesi
    Nõudepesuvahend on samuti hea samblaeemaldaja. Selleks lahusta neljas liitris vees 100 ml nõudepesuvahendit ja nirista see samblale.

  • Raudsulfaadilahus
    Kolmas variant on segada nelja liitri veega 100 g raudsulfaati ning saadud segu samblale pritsida. Ole ettevaatlik, sest raudsulfaat jätab riietele, betoonile, puidule jm poorsetele pindadale pruunid jäljed.

Vahendid umbrohu eemaldamiseks:

  • Äädikas
    Kalla äädikat või marineeritud kurkide vedelikku otse võilillele ja teistele sügavate juurtega taimedele. Pea silmas ka ilmateadet - kui järgmisel päeval sajab, peaksid veel kord võililli äädikaga kastma.

  • Küpsetuspulber või sooda
    Puista emba-kumba umbrohule ja peagi näed tulemust.

  • Soolalahus
    Sega kokku 1 klaas soola ja 2 klaasi vett ning aja keema. Kalla segu umbrohule. Samas toimib hästi ka vaid jäme- või peensoola raputamine umbrohule. Seda on hea teha sügisel, et juba kevadel oleks umbrohtu vähem.

  • Viina-nõudepesuainelahus
    Sega kokku 30 ml viina, lisa paar tilka nõudepesuainet ja kaks klaasi vett. Kalla segu pihustiga pudelisse ja pritsi seda päikeselise ilmaga taimedele. Varjus segu ei tööta.

Spetsialist soovitab
Nõu annab Annika Reiljan, Hansaplanti turundusspetsialist:

  • Enne sambla murust väljakraapimist kasuta samblaeemaldiga muruväetist. Lase sellel paar päeva mõjuda ja kraabi siis pruunistunud sammal rehaga välja.

  • Muru peaks jääma pärast niitmist 3–4 cm kõrguseks, kuid arvesta,

  • et korraga võid niita vähem kui poole selle kõrgusest. See tähendab, et ideaalne oleks niita siis, kui muru on umbes 6–7 cm kõrgune.

  • Niida pigem sagedamini kui harvemini, see soodustab murutaimede laienemist ja vähendab umbrohu teket, kuna paljudele umbrohuliikidele niitmine ei meeldi. Mida tihedamaks muru kasvab, seda raskem on umbrohul sinna juurduda. Niitmise suhtes ole järjekindel ka augustis.

  • Muru rajades mõtle, millise funktsiooniga see peab tulevikus olema, ja lähtuvalt sellest vali ka muruseeme. Olemas on õrnu murusid, mis on rohkem iluks, aga ka tallamiskindlaid murusid.

  • Muruhoolduse väga oluline aspekt on selle väetamine. See hoiab muru tiheda ja rohelisena. Kevadväetamine soodustab murutaimede kasvu ja muudab need roheliseks, sügisväetised teevad muru talvekindlaks.