Liikumine on suurepärane väsimuse peletaja

„Organism ei suuda normaalset funktsioneerida, kui kütus ehk toit, kust jõudu saab, ei anna piisavalt vitamiine ega energiat. Iga eestlase toidulaual peaks nii kevadel kui ka muul aastaajal leiduma palju rohelist, juur- ja puuvilju, ent ka süsivesikuid ning kvaliteetset liha ja kala, mis sisaldavad häid ja kasulikke rasvu,” ütles Eller-Nabi.

Treener soovitab kõigil, kes plaanivad alustada kevadel oma suveks-vormi-dieetidega, suhtuda toitumisse pigem mõõdukalt ja rahulikult. „Dieetide puhul kehtib üldjuhul reegel, et hakatakse vältima ühte kindlat toidugruppi, mis põhjustab oluliste toitainete puudust ning võib kaasa tuua mitmeid tervisehädasid, samuti kevadväsimusele iseloomulikku väsimust ja ärrituvust,” lisas ta.

Eller-Nabi sõnul ei tohiks unustada piisava vee koguse tarbimist: „Kuigi üldjuhul annab organism meile ise teada, millal ja kui palju vett juua, on paljudel juhtudel nii väsimuse, loiduse kui ka keskendumisraskuste põhjuseks veepuudus.”

Rohkem päikest

Samuti soovitab treener inimestel viibida rohkem õues, lasta kevadistel päikesekiirtel nahka paitada ning olla lihtsalt rohkem valguse käes – Eesti talv on pikk ja pime ning pole ime, kui pärast pikki talvekuid läheb organism kevadiste soojakraadide puhul šokiseisundisse. „Siis tulebki rohkem õues viibida ning lasta organismil päikesega uuesti harjuda. Mida rohkem valgust organism saab, seda vähem stressis ja väsinud see on. Ka tavalistest UV-valguslampidest on abi, heaks nipiks on pilvise ilma korral kodus olles lihtsalt rohkem lampe põlema panna,” lisas Eller-Nabi.

Suurepärane stressimaandaja on liikumine ning sport. „Kui tõsist trenni- või tantsupisikut organismiga kaasa pole antud, tasub jälgida päevaste sammude arvu. Kuigi üldlevinud arusaamade järgi võiks inimene päevas kõndida minimaalselt 10 000 sammu, piisab, kui võtad ette 30-minutilise mõnusas tempos jalutuskäigu, see teeb keskmiselt 6000 sammu. Pool tundi jalutamist, kasvõi hommikul tööle ja tagasi, on kindlasti kõigile jõukohane,” arvas Eller-Nabi.

Piisavalt und

Et päevasel ajal energiat jaguks, tuleb vajalikud unetunnid öösel täis magada. Treeneri sõnul on optimaalseks arvuks 8 tundi, ent nii nagu muude asjadega, on ka uni organismist sõltudes väga individuaalne. „Inimene peab ise tunnetama ja jälgima, mitmetunnine uni tema organismile kõige rohkem sobib. Parim viis on jälgida hommikul ärgates enesetunnet – kui silmad lahti teed, kas tunned energiat uuele päevale reipalt vastu minna või pigem seda, et voodis redutamine on ainuõige otsus? Kui voodist kuidagi välja ei saa, tuleb ilmselgelt varem magama minna, et organism jõuaks end korralikult välja puhata,” sõnas Eller-Nabi.

Toitumine, värske õhk, regulaarne liikumine ja piisavad unetunnid on iga terve organismi alus, ent samuti ei tasu alahinnata positiivsete mõtete jõudu. Iseendaga rahuolu ja asjadele pigem positiivses valguses vaatamine annab jõudu lahendada mistahes probleemi või mure, sh leevendada kevadväsimuse sümptomeid.

---

Kestev väsimus – märk sellest, et midagi pole korras

Ehkki kevadel võivad paljud tunda end talvest väsinu ja jõuetuna, siis meditsiinilise diagnoosina kevadväsimust ei eksisteeri. Kas väsimuse taga võib peituda mõni muu põhjus? Kui väsimusest kuidagi jagu ei saa, võib selle taga olla mõni terviseprobleem, mille teadvustamiseks tuleks arsti juurde minna.

„Kuulake, mida teie organism teile öelda tahab,” on öelnud Tartu ülikooli hematoloogia-onkoloogia kliiniku professor Hele Everaus. Tema sõnul on väsimus üks märguandeid, kui midagi on korrast ära. Perearstide sõnul on väsimus üsna sagedane kaebus. Igaüks saab väsimusest ülesaamiseks palju ära teha – piisavalt puhata, liikuda, tervislikult toituda, kui aga ükski neist abinõudest ei aita ning inimene ei oska oma pidevat väsimust kuidagi loogiliselt seletada, tuleb perearsti juurde minna ning end tõsisemalt uurida lasta.

„Väsimus võib tulla ka sellest, et koed alates südamest, ajust, maksast ja neerudest ei saa piisavalt hapnikku,” tõdeb professor Everaus. Organismi hapnikuga varustamise ülesannet täidavad punased verelibled ning kui neid on liiga vähe, võib tegemist olla näiteks aneemiaga. Ka võib punaste vererakkude vähesus võib viidata mõnele teisele tõsisele haigusele.

---

Nutirakendused tulevad appi

Elisa tooteturunduse osakonnajuht Mailiis Ploomann soovitab veetarbimise monitoorimiseks rakendust WaterMinder, koduse valgusteraapia sessioonide korraldamiseks rakendust LightRx, une kvaliteedi parandamiseks rakendust Sleep Cycle ja mediteerimiseks rakendust Stop, Breathe and Think.

Tele2 tootedirektori Katrin Aroni sõnul on samuti kevadväsimuse leevendamiseks olemas hulk rakendusi, mis parandavad und, aitavad lõõgastuda, teha joogat ja mediteerida. Ta toob välja neist viis parimat: Daily Yoga, Colouring Book for Me, Power Nap App, Happify ja Relax Melodies.