Seljalihaste tugevdamiseks on abiks vahendid, mis arendavad mõlema kehapoole koostööd ja tugevdavad keretüve lihaseid, nagu näiteks treeningpall. Foto: Arhiiv
Nipid
11. mai 2017, 16:45

Arvutikasutajad saavad palju abi füsioteraapiast

Kodustes tingimustes õigeid abivahendeid ja õigeid harjutusi tehes on võimalik enda tervise heaks palju ära teha.

Taastusravi ja liikumise abivahenditele spetsialiseerunud Invaru füsioterapeut Kairit Pärna kinnitab, et lisaks raskematest haigustest taastumisele küsitakse spetsialistilt üha enam nõu olukorras, kus erialase töö tulemusel on ühes või teises kehapiirkonnas tekkinud vaevused. Sealjuures on märkimisväärselt kasvanud abi otsivate arvutikasutajate arv. Füsioterapeudi sõnul on inimestel kõige enam vaevusi nelja tüüpi terviseprobleemide korral.

Käte suremine ja kangeks jäämine

Pärna sõnul on käelise tegevuse parandamine oluline nii eakatele kui ka noorematele, kes vajavad seda rohke arvutikasutamise või mõne muu käte sundasendit tingiva töö tõttu. „Käelist tegevust parendavad abivahendid aitavad karpaalkanali sündroomi tekke ohuga inimesi ehk neid, kes töötavad näiteks palju arvutiga. Sellises olukorras aitab treenimine nii nn käte suremise tunde kui ka käte kangeksjäämise vastu,” selgitab ta. Tavalistele massaaži- ja stressipallidele lisaks on Pärna sõnul tõhusad erinevad käsivarre ja sõrmede lihaskonda ja liigesliikuvust parandavad abivahendid. Näiteks Digi-Flex on suurepärane vahend käte ja sõrmede treenimiseks. Abivahendi iga nupu all on eraldi vedru, et tugevamate sõrmedega ei saaks kompenseerida nõrgemate sõrmede tegevust. Käe treenimiseks on veel Handmaster, millega harjutades tugevdatakse sõrmede sirutus- ja painutuslihaseid. Tulemuseks on lihastreening ning verevoolu paranemine sõrmedesse, randmesse ja küünarvarde.

Jalavalud

Õhtuseks telerivaatamise ajaks, kui välja liikuma minna ei soovi või ei saa, sobib Pärna sõnul hästi näiteks pedaaltrenažööri tallamine. „Sellise trenažööriga saab siseruumis edukalt liigesliikuvuse parandamiseks passiivselt treenida või lihasjõu suurendamiseks aktiivselt treenida, kasutades takistuse eri astmeid,” selgitab Pärna. Nii saavad koormust ka päevase istumise ajal pinge all olevad liigesed ja lihased, mille treenimisel leevenevad näiteks õhtused jalavalud. „Samuti aitab tasakaaluõhkpadjal treenimine harjutada tasakaalu, koordinatsiooni, reaktsiooni, arendada motoorseid võimeid ja suurendada lihasjõudu.” Pärna selgitab, et peale sammharjutuste saab tasakaaluõhkpatja kasutada ka lamades, põlvili olles või istudes, samuti saab intensiivsuse lisamiseks kasutada sellega koos teisi treeningvahendeid, näiteks kergemaid hantleid.

Väsinud selg

Istuva tööasendi korral on sageli probleemiks nõrgad selja- ja kõhulihased. „Nende tugevdamiseks saab teha harjutusi keharaskusega, kuid rühti aitab parandada ka ekspandrite kasutamine, millega on võimalik tugevdada õlavöötme lihaseid. Kõige olulisem on siiski valida laua suhtes õiges kõrguses ja toetava seljatoega tool.” Vigastusest taastujale sobivad Pärna sõnul seljalihaste tugevdamiseks hästi treeningvahendid, mis arendavad mõlema kehapoole koostööd ja tugevdavad keretüve lihaseid. „Kasutada võiks näiteks massaažirõngaid, millest saab kahel käel haarata ja mitmesuguseid harjutusi teha. Samuti on abiks ka treeningpall ja pedaaltrenažöör, mida võib ka kätega sõtkuda. Siinkohal sobivad jällegi ka ekspandrid hästi,” kirjeldab Pärna.

Õlavöötme valud

“Õlavöötme valud kuuluvad arvutikasutajate kolme põhimure hulka,” tõdeb Pärna, kellelt küsitakse kõige sagedamini nõu just õlavöötme valude leevendamise harjutuste ja abivahendite kohta. „Siin on abiks näiteks massaažipallid, mida saab kasutada eri moel ja mida on mugav kõikjale kaasa võtta,” selgitab ta. „Eelkõige on massaažipall mõeldud ülajäsemete ja käte lihasjõu ning liigesliikuvuse parendamiseks. Palli käes mudides soodustavad sellel olevad väikesed nagad verevarustuse paranemist. Samamoodi saab palli kasutada õlavöötme ja kaelapiikronna masseerimiseks, et vähendada lihaspinget,” kirjeldab Pärna. Päeva jooksul tuleks teha palju sirutusi ja laua tagant püsti tõusta ning ringi käia, et pingete tekkimist vältida.

Füsioterapeut rõhutab, et eri diagnooside puhul tuleks kindlasti enne treeninguga alustamist pidada nõu arsti või terapeudiga, et leida endale jõukohane ja sobiv treeningvahend.