Eesti veterinaaria uus tase – loomakliinik, mis tuleb ratastel koduukseni (13)

Eelmise nädala reede tööpäeva lõpus, kui Türi lillelaat oli juba oma hoo sisse saanud, heliseb veterinaararsti Raivo Raja telefon. Kirna mõisa lähedal, mis jääb Türi ja Paide vahele, on auto alla jäänud koer. 61aastane Raja tormab loomale kohe appi nagu kiirabi. See on lihtne, sest tema 2009. aasta Mercedes-Benz Splinter ongi kiirabiauto – loomade kiirabiauto.

Sündmuspaik on verine ja vaikne. Noor segavereline koer lamab tummalt keset teed, vasak tagakäpp rätikusse mähitud, et verd kinni hoida. Autojuhi enda sõnul ei näinud koera, vaid ainult kuulis tema kokkupõrget sõidukiga. „Auto oli põhimõtteliselt temast möödunud, siis hüppas ta selle alla,“ räägib autojuht.

On kahtlus, et koera tagajalg on jäänud autoratta alla, mis tähendaks suure tõenäosusega murtuid luid. Seetõttu otsustab Raja ettevaatuse mõttes, et parem on loom viia ikkagi Paide külje alla olevasse kliinikusse, kus on rohkem vahendeid luude lahastamiseks. Ta teeb loomale rahustava süst kaela ning koer tõstetakse autole.

Ekstreemsed näited kõrvale jättes jõuavad Raja autoratastel liikuvale kliinikule lemmikloomad – enamasti kassid ja koerad –, kelle omanikel ei ole võimalik ise loomaarsti juurde minna. Praegu on lemmikloomade põhilisteks hädadeks kasvajad ja ematikupõletikud, mis nõuavad kirurgilist sekkumist. See võimekus, lisaks hambaravile ja muule arstiabile, on liikuvas väikeloomakliinikus olemas.

„Tihtipeale helistatakse mulle ja öeldakse, et loomal on midagi häda. Pakun kliinikusse vastuvõtuaega ning siis öeldakse, et pole transporti,“ räägib Raja.

Sellistel puhkudel proovivad loomaomanikud leida ajalisi kokkuleppeid tuttavatega, kuid võõrad pole juhused, kus abi jääbki hiljaks, eriti kasvajate puhul. „Hiljuti oli üks hundikoer, kellel oli udaras mitu kasvajat. Omanik helistab, et olukord on nüüd väljakannatamatu – lõhki läksid,“ meenutab Raja juhtumeid tööpõllult, millel ta alustas aastal 1982. Hundikoeraga ei olnud muud teha, kui magama panna. Raja tahtis olukord muuta.

Mõte muretseda kiirabiauto tekkis Rajal 6 aastat tagasi, kui nägi filmides, kuidas Euroopas loomi aidatakse – just kiirabiga. Tundes nüüd, et käes on õige aeg pakkuda loomade kiirabi ka Järvamaal, tõi Raja ise Saksamaalt kasutatud päästeteenistuse kiirabiauto, mille hinnad küündivad müügiportaalides 10 000 euroni.

Liikuva kiirabi suurim pluss on see, et nüüd võivad abi saada ka need loomaomanikud, kes elavad keskustest kaugemal ega ole võimelised omal käel arsti juurde minema. Olgu põhjuseks siis transpordipuudus või see, et loom on liiga suur ega mahu autosse.

Esimese kuu ajaga on auto operatsioonilauale jõudnud kümmekond patsienti, peamiseks põhjusteks kastreerimised–steriliseerimised. „Esimene patsient oli mu enda koer, kellel oli pea küljes kasvaja,“ täpsustab Raja.

Erandlikud ei ole ka korrad, kus loomaarsti abi palub politsei või päästeteenistus. Liiklusavariide kannatanute hulgas leidub ka loomi, kes peavad abisaamiseks jõudma loomkliinikusse. Kohe kerkivad küsimused, kus kliinikud asuvad ning kuidas loom sinna viia? Raja ei julge väita, et varem ei suutnud loomaarstid avariis vigastatud lemmikuid päästa, kuid kindlasti parandab kiirabiauto esmaabi andmise võimalust. Enda sõnul on ta valmis sõitma sinna kuhu vaja ehk piltlikult öeldes üle Eesti.

Üks loomakiirabi esimesi kliente oli 9kuune kass Ubin, kelle omanik Sune Vilimaa kutsus loomaarsti Türile, säästmaks looma stressist. „Mure oli see, et kassi oli vaja steriliseerida ja kuna ta ei kannata hästi transporti, kardab autosõitu ning satub stressi, oleks super, kui saaks arsti koju. Üllatusin, et Järvamaal on selline asi,“ tõdeb Vilimaa.

Mis puutub auto alla jäänud segaverelisse koera, siis tema vigastused osutusid arvatust kergemaks. Koera sääreluu jäi terveks, kuid murd oli siiski pindluus. Kõike arvesse võttes oleks Raja saanud koerale abi pakkuda otse sündmuspaigal. 6kuusele koerale endale tähendas õnnetus aga seda, et järgmine kuu aega tuleb kolmel jalal joosta.