"Enamiku joogiliikide tarbimine vähenes möödunud aastal ja kõige kiiremini vähenes kange alkoholi ja lahjade segujookide tarbimine," ütles konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.
"Alkoholitarbimise vähenemist on soosinud kõrgemad jaehinnad, sest tarbimine on enamasti sõltuv hinnatasemest ja alkohoolsete jookide jaehinnad tõusid 2016. aastal 6,7 protsenti. Kuid kindlasti on olnud oluline mõju ka ühiskonnas alkoholipoliitika teemal toimunud avalikul arutelul, tervislikumaks muutunud eluviisil ja hoiakute muutusel."
2016. aastal tarbisid Eesti elanikud alkohoolseid jooke ühe täiskasvanu (vanuses 15 aastat ja vanemad) kohta absoluutalkoholiks arvestatuna keskmiselt 9,9 liitrit (-0,6 liitrit), millest kanged alkohoolsed joogid, sh viin moodustasid 3,6 liitrit, õlu 4,2 liitrit, viinamarjaveinid 1,6 liitrit ja teised lahjad alkohoolsed joogid 0,5 liitrit. Kõige enam vähenes aastaga kange alkoholi tarbimine (5%) ja viina tarbimine (13%). Õlle tarbimine vähenes aastaga 3 protsenti.
Samas on alkohol endiselt kergesti kättesaadav ja alkoholimüügilubade arv kasvab. Tekkinud on piiriülesed ostud Lätist, mis lisasid Eesti alkoholitarbimisele eelmisel aastal 0,8 liitrit absoluutalkoholi ühe täiskasvanu kohta.
Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse sõnul oleme seatud eesmärkidest aga veel kaugel ning alkoholikahjud on Eestis endiselt suur probleem. "9,9 liitrit alkoholi täiskasvanud elaniku kohta aastas on tase, kus ikka veel alkoholist tingitud kahjud ületavad selle tööstusharu toodetud tulud," ütles Maris Jesse.
"Seepärast peame alkoholikahjude vähendamiseks jätkama kompleksselt erinevate meetmete kaudu nii inimeste teadlikkuse tõstmise ja hoiakute mõjutamisega, alkoholi kättesaadavuse ja reklaami piiramisega kui ka vajajatele ravivõimaluste suurendamisega."
Alkoholipoliitika karmistamiseks valitsuse poolt 26. jaanuaril heaks kiidetud alkoholi- ja reklaamiseaduste muutmise eelnõu menetlemine jätkub riigikogus peale Euroopa Liidus kohustuslikku teiste liikmesriikide teavitusperioodi lõppu 31. juulil.
Miks arvestakse alates 15 eluaastast kui juua tohib alles 18 aastaselt?
Et number oleks väiksem või !!
Suhkur on odav ja ehituspoest 10mm vasktoru oskab osta igaüks, alguseks aitab ka kiirkeetjast. Olen Eestis näinud samakaaparaate kõikvõimalikes variatsioonides, isegi läbi kahe korruse ulatuvat superdestillaatorit puskariõlide eraldamiseks. Ka köögis, gaasipliidi peale tõstetavat kompaktset aparaati, ilus, roostevabast terasest, manomeetrid, kraanid ja isegi ülerõhuklapp oli olemas.
Aastal 1984 olin Venemaal, 600 km Moskvast ja seal igas majas aeti samakat, selleks olid suhkrupeedid maja kõrval, et poest ei peaks suhkrut ka ostma.
Poes oli viina ja veini, aga sealt ei ostetud, samas oli 40-ne aastane mees külas haruldus, sest joodi enne seda vanust end surnuks või satuti täis peaga fataalsesse õnnetusse.
Kui nüüd alkoholi hinda pidevalt tõsta, siis saab ka meile sarnase olukorra organiseerida, kus tegelikult on alkohol alati kättesaadav, ebaselge kvaliteediga ja hirmodav, sest iseajamine ei maksa suurt midagi.
Rahvatervise seisukohast julm asi ja selle korraldamist peaks karistama kui genotsiidi rahva vastu.
Ise olen täiskarske aastakümneid, kuid isegi mina oskan teha järeldusi, kuidas asjad liiguvad alkohoolikute peades ja kuidas nende arv seoses valitsuse rumalustega hüppeliselt suureneb ja alkohol tegelikkuses hakkab olema kõikidele, ka lastele kättesaadavam kui varem.