Vanemad lapsed peaksid kasutama tugeva filtriga päevitustoodet (vähemalt SPF 30) ning olema kaitstud puuvillase riidega. Lapse nahk on täiskasvanu omast palju õrnem. Ja soojal maal on päike tublisti intensiivsem kui Eestis. Foto: Vida Press
Nipid
8. juuni 2017, 17:24

Vähemalt kolm supilusikatäit päikesekaitsekreemi on piisav kogus (1)

Päike on eluks hädavajalik, kuid liigne päikese käes viibimine võib kahjustada nahka ja silmi ning tuua kaasa immuunsüsteemi probleeme.

Samas sünteesib nahk ultraviolettkiirguse toimel D-vitamiini, mis tagab immuunsüsteemi normaalse toimimise, luukoe arengu, vere hüübimise, südamelihase ja närvikoe töö. Seega tasub päikest nautida, ent samas tuleb end päikese negatiivsete mõjude eest kaitsta.

Apteegis on müügil mitmesuguseid päikesekaitsevahendeid – kreemide, õlide, päikesekaitsepulkade, huulepulkade ja ihupiimade kõrval leiab spreisid, mis on oma koostise poolest üha uuenduslikumad – olgu tegemist siis matistava efekti või spetsiaalselt tundlikule nahale mõeldud tootega.

Eelkõige tuleb vahendit valides mõelda päikesekaitsefaktorile – SPF võiks ka Eestis kasutataval kreemil olla vähemalt 30, lastel isegi 50.

Kuidas kreemi peale kanda?

Tavaliselt tuleb päikesekaitsekreem ühtlaselt ja õrnalt masseerides nahale kanda 15–30 minutit enne väljaminekut. Kindlasti ei tohi unustada kõrvu, huuli ja jalalabasid. Samas ei aita ühekordne kasutamine – kreemitamist tuleb korrata vähemalt kahe tunni järel võis siis vahetult pärast ujumist ja tugevat higistamist.

Uuringud on tõestanud, et põletus saadakse tihtipeale sellepärast, et kehale on määritud kaitsekreemi liiga õhuke kiht. Täiskasvanud inimese kogu keha katmiseks kulub keskmiselt 45 grammi ehk vähemalt kolm supilusikatäit päikesekreemi. Üldiselt tuleb lähtuda põhimõttest, et pigem kanda päikesekreemi nahale rohkem kui vähem.

On vale arvata, et päikesekreemi tõttu ei ole võimalik saavutada soovitud jumet. Vastupidi, päikesekreem muudab päevituse ühtlasemaks ja pikaaegsemaks. Kreem aitab melaniinil ühtlasemalt jaguneda ning vältida allergia, pigmendilaikude, kortsude ja päikeseplekkide teket.

Kui kaua võib päevitada?

Üldiselt ei soovitata otsese päikese käes viibida päeval kella 12 ja 16 vahel ja mitte kauem kui 30 minutit. Tundliku nahaga inimesed peavad olema sobilikku päikesekaitsevahendit valides eriti tähelepanelikud. Näiteks aknele kalduva naha korral on päiksekaitsevahendi kasutamine ülitähtis, et ennetada hilisemaid pigmendilaike.

Nägu vajab kindlasti tugevamat päikesekaitset kui ülejäänud kehaosad. Näole võiks kanda spetsiaalset, suure päikesekaitsefaktoriga päikesekreemi. Paljudel inimestel on probleeme pigmendilaikudega, mida aitavad ennetada faktoriga SPF 50 ja pigmendilaikude ennetamiseks mõeldud päikesekreemid. Intensiivse päikesega ei tohi unustada ka huuli. Huulepalsamit ostes tuleb jälgida, et selle kaitsefaktor oleks kindlasti vähemalt 25+.

Alla aastaseid lapsi ei soovitata päikese käes hoida. Vanemad lapsed peaksid kasutama tugeva filtriga päevitustoodet (vähemalt SPF 30) ning olema kaitstud puuvillase riidega. Oluline on mõista, et lapse nahk on täiskasvanu omast palju õrnem. Ent just lapsed veedavad suvel suurema osa ajast õues või rannas vee ja liivaga mängides. Sellepärast peaksid lapsed kindlasti kasutama just nende nahale mõeldud suure päikesekaitsefaktoriga kreeme.

Mida tuleks teha päikesepõletuse korral?

Päikesepõletuse või selle kahtluse korral tuleks viivitamatult päikese käest ära tulla ja juua rohkelt vett, jahutada nahka jaheda vee, külma vee mähiste või külmakotiga. Jahutamiseks sobivad põletusvastased geelid, näiteks geel Burn Jel, mis nahka jahutades vähendab ka valu ja turset. See sobib esmaabiks kõikide põletuste korral. Juhul kui valu segab uinumist, võib kasutada valuvaigisteid. Kergema põletuse korral on kindla peale minek aaloegeel, abi on ka spetsiaalsetest päevitamisjärgsetest vahenditest.

Kindlasti ei tohi kuumavale põletikulisele nahale määrida hapukoort: see võib mõjuda küll jahutavalt, kuid rasvasuse ja poore ummistava toime tõttu teeb rohkem kahju kui kasu. Kui naha pinnale tekib rasvane kiht, ei pääse kuumus välja, vaid läheb edasi sügavamatesse kudedesse. Seetõttu ei sobi päikesepõletuse esmaabiks ehk kuumaval nahal kasutamiseks ka pantenool, õli, vaseliin, beebiõli, rasvased kreemid või muud vahendid, mis takistavad kuumuse alanemist ja seetõttu pigem soodustavad nahakahjustuse süvenemist. Samuti ei sobi viinaga määrimine, mis kuivatab juba niigi niiskust kaotanud nahka.

Paranemise ajal on soovitatav nahka iga päev niisutada ning päikesepõletusele järgnevatel päevadel vältida päevitamist, et nahal oleks aega kosuda. Põletus peaks tavapäraselt kaduma 3–5 päevaga.

Päikesepõletuse vältimiseks tuleb päevitada mõõdukalt ning üle 20 minuti päikese käes viibimise korral kasutada vähemalt 30 SPF päikesekreeme või -geele ja kaitsvaid rõivaid. Palava ilmaga ja päevitades on päikesepiste vältimiseks kindlasti vaja tavapärasest rohkem vett juua.

---

Kas teadsid?

Päikesekreemide säilivusaeg on 6–12 kuud, rohkem kui aasta avatud olnud kreem tuleks ohutuse mõttes minema visata.