LIIT: Vee-ettevõtted ei vastuta uputuste eest kaubanduskeskustes (1)

Meedias on laialdast kajastamist leidnud uputused kaubanduskeskustes, mis oleks justkui tingitud ühiskanalisatsiooni võimetusest. Kaubanduskeskuste kinnistute sademeveekanalisatsiooni ja ühiskanalisatsiooni liitumispunkti läbilaskevõime ei peagi tagama suurvee tõrgeteta äravoolu. 

Igaljuhul tuleb vesi katuselt alla juhtida, et valingu korral kogunev vee kaal konstruktsioone ei lõhuks. Kuid seda ei tohi teha kinnisel meetodil ühendatuna torust-torusse, sest valingvihma ei võta ühisveevärgi sademeveetorusik vastu.

Puhverdamiseks on vaja kasutada “sidurit”, mille puhul suunatakse suurvesi kas mahutitesse või siis platsile, kust see voolab restkaevu.  

Kui vesi peakski platsi üleujutama ja vee tase tõuseb mõned sentimeetrid, siis pole see suur probleem ei autodele ega jalakäijatele. Suure pinnaga platsilt aurab vesi suht kiiresti. Säästetud saavad kaubanduskeskuste konstruktsioonid, ruumid, kaubad, inimesed.

Vastutustundetu on arvata, et valingvihmad on harvaesinev paratamatus, millega kaasnevad kahjud tuleb üleelada näidates näpuga vee-ettevõtete suunas. Kliima soojenemisega sademete valingud sagenevad ja tugevnevad. Uputustega tuleb tegeleda nende tekkekohas.

Sademevee probleemide ja lahendustega saab lähemalt tutvuda TTÜ-s toimunud veepäeva seminari doktorandi ja nooremteaduri Nils Kändleri videoettekande abil.